Suurelt Vallrahult kaovad korallid
Austraalia lähedal Korallimeres laiuv korallriff Suur Vallrahu on viimase kolme aastakümnega kaotanud poole kunagisest korallkattest. Põhjuseks on orkaanid, korallidest toituvad meritähed ja niinimetatud korallide pleekimine.
Kuigi Suur Vallrahu on üks maailma tugevamini kaitstud merealasid, on selle korallkate siiski alates 1985. aastast kahanenud 28 protsendilt kuni vähem kui 14 protsendini. Kaks kolmandikku sest korallikaost on toimunud viimase 14 aasta jooksul, vahendab ERR Teadus.
Andmed pärinevad Austraalia Mereteaduse Instituudilt ja on avaldatud Ameerika Ühendriikide rahvusliku teadusakadeemia toimetistes.
Kõige suuremaks korallihävitajaks on olnud tormikahjustused ja teisel kohal on meritähed, vastavalt 48 ja 42 protsenti kahjustustest. Ülejäänud kümme protsenti jääb korallide pleekimise arvele. Pleekimiseks nimetatakse korall-loomakeste rakkude vaheliste pisiolendite kadumist, mille tagajärjel kaob ka koralli värvierksus. Korallide pleekimist põhjustab vee temperatuuri tõus.
Kui korallide kahjustumine praeguses tempos jätkub, siis järelejäänud korallkattest kaob omakorda pool juba aastaks 2022.
Uuringu ühe autori Hugh Sweatmani sõnul on võimalik, et korallrahu neist kahjustustest veel taastub. Aga see taastumine, juhul kui üldse toimub, võtab vähemalt 10-20 aastat. Torme ei õnnestu küll peatada, aga autorid loodavad, et võib-olla õnnestub meritähtede hävitustöö peatada. Sellisel juhul võiks korallrahu suuta merevee kasvava temperatuuri ja happesusega paremini kohaneda.
