Kahes eksperimendis osales kokku 40 tudengit, kõik neist rääkisid emakeelena inglise keelt ega osanud kõnelda ühtki muud, kirjutab ERR Teadus.

Mitu päeva kestnud õppe jooksul pidid katsealused omandama kaheksast tegu- ning 15 nimisõnast koosnev tehiskeele. Vaid osal nimisõnadest esines seejuures järelliide, mis tähistas kas tegevuse objekti või subjekti, seejuures puudus järelliidete esinemisel sarnasus päris keeltega.

Peale väljaõpet näidati osalistele videoklippi ning paluti selles toimuvat tehiskeeles kirjeldada. Ilmnes, et katsealused kaldusid õpetatust kõrvale. Järelliiteid kasutusele võttes muutsid nad keelt nii, et kirjeldusest tuleks täpselt välja, kes on tegevuse sooritajaks ning kes objektiks.

Teisisõnu, katsealused kasutasid liiteid juhtudel, kus lause tähendus muidu ebaselgeks oleks jäänud. Seesugune nähtus on omane ka olemasolevatele, näiteks jaapani või korea keeltele.