Enamike teadusuurimuste tagasivõtmise tingib pettus
Värskelt ilmunud uurimuses leiab teadlaste trio, et biomeditsiini ja eluteaduste valdkonnas moodustavad pettuste või teadusele ebakohaste meetodite rakendamisega seotud uurimused kõikidest tagasivõetud uurimistöödest kaks kolmandikku. Enamikel juhtudel ajakirjad ise aga seda tagasivõtmise põhjusena välja ei too.
Viimastel aastatel on teadustööde avaldamise maht ning sellega seoses ka teadusajakirjade arv plahvatuslikult kasvanud. Murettekitava asjaoluna on sellest isegi kiiremas tempos kasvanud tagasivõetavate uurimuste hulk, kirjutab ERR Teadus.
Seejuures ei näi ajakirjade mõjufaktor — selles ilmunud uurimuse keskmine tsiteeringute arv — nende üldhulgas erilist rolli mängivat. Enamgi veel, eelmisel aastal ajakirjas Infection and Immunity ilmunud uurimuses leiti, et kõrge mõjufaktori ja tagasivõetavate uurimuste hulga vahel valitseb selge vastastikune sõltuvus. Mõlema poolest on esirinnas Science, Cell ja Nature, põhjusi võib olla mitmeid.
Potentsiaalne tuntus ja sellega seotud kasu võib teadlasi julgustada sagedamini rakendama küsitava väärtusega praktikaid.
Alternatiivina satuvad kõrgema profiiliga ajakirjades ilmunud uurimused lihtsalt intensiivsema avalikkuse kriitikatule alla. Samas on näiteks mõni aasta tagasi ajakirjas PloSOne ilmunud uurimuse kohaselt enda sõnul andmeid välja mõelnud, võltsinud või muutnud 1,9% sellele vastanutest.
Kolmandik uuringus osalenutest tunnistas, et ei ole täies mahus teadusliku meetodi head tava alati järginud, samuti märkis neist 14,1%, et on oma karjääri vältel kohanud andmeid võltsivaid kolleege, 72% neist on näinud rakendatavat teisi küsitavaid praktikaid.
