Peaaegu kõik astronoomid on veendunud, et mustad augud on tõepoolest reaalsed. Lähiuniversumis leidub vastupidise uskumiseks liiga palju objekte, mis oma tohutu massi ja väikese suuruse poolest midagi muud olla saaksid. Ent täpselt samadel põhjustel on äärmiselt raske selle lähistel ilmnevate teooria poolt ennustatud nähtuste olemasolu otseselt kontrollida, vahendab ERR Teadus.

Nii ennustab näiteks teooria "sündmustehorisondi" olemasolu - mõtteline piir märgib punkti, kus musta auku langev aine selle mõjusfäärist eales põgeneda ei saa. Selle väiksuse tõttu pole teleskoopide resolutsioon selle eristamiseks kunagi piisav olnud.

Täpselt selliste fenomenide uurimiseks otsustati mõni aeg tagasi alustada „Sündmustehorisondi Teleskoobi“ (EHT) projekti. Musta augu lähistel lasuva keskkonna tõttu on seda parim uurida millimeeterlainete piirkonnas, mis asetub täpselt mikrolainete ja infrapunakiirguse vahele. Seda tüüpi kiirgus suudab läbida isegi keskkonda, milles väiksema lainepikkusega kiirgus neelduks.

Teisalt on suurema lainepikkusega kiirguse püüdmiseks vaja ka suuremat teleskoopi, veel parema resolutsiooni jaoks on mõistlik aheldada samasse võrgustikku mitu säärast teleskoopi.