VIDEO: Keemia Nobel - targad sekretärid meie rakkudes

Imemaitsev või halvaksläinud? Kuum või külm? Pime või valge? Selles, kuidas meie keha suudab ümbritsevast maailmast tulevate signaalidega hakkama saada mängivad olulist rolli väga tillukesed retseptorid rakkude pinnal, mida nimetatakse G-valguga seotud retseptoriteks.

Nendega seotud uurimistööde eest pärjati ameeriklased Robert J. Lefkowitz Howard Hughesi meditsiiniinstituudist ja Duke’i ülikoolist ning Brian K. Kobilka Stanfordi ülikoolist tänavuse Nobeli keemiaauhinnaga, kirjutab Novaator.

Tartu Ülikooli bioorgaanilise keemia professor, G-valguga seotud retseptorite uurimisrühma juht Ago Rinken tõi nende retseptorite kohta järgmise näite.

Inimene on parajasti metsas seeni korjamas ja kohtab karu. Lihtne seletus selles loos: inimene ehmatab, mille tulemusel kõhu alt tõmbub õõnsaks, süda hakkab kiiremini lööma, higi tekib otsaesisele.

Need inimkehas toimuvad keerukad keemilised protsessid on vahendatud erinevate G-valguga seotud retseptorite poolt. Karu näeb inimene silmadega, milles juba kujutist registreerivad tinglikult G valkudega seotud retseptorite hulka kuuluv retseptor - rodopsiin. Registreerides ohu, annab aju häiresignaalid kogu kehale, mis liiguvad edasi nagu raamatupakid inimketis, kui raamatukogus on kolimispäev või uputus. Üheks sihtkohaks on neerupealsed, kus toodetakse adrenaliini. See aine omakorda aktiveerib retseptorid keha teistes organites.

Loe edasi Novaatorist!