Tänavuste füüsikanobelistide töö tõi lähemale kvantarvutid
Võttes appi ülimadalad temperatuurid, valguse ja aatomid tegid kaks äsja Nobeli saanud füüsikut teoks senivõimatu. Rootsi kuninglik teaduste akadeemia otsustas tänavuse Nobeli füüsikaauhinna jagada Prantsusmaal Pariisis töötava Serge Haroche’i ja USA Colorado ülikoolis töötava David J. Winelandi vahel.
Nende nimed on olnud juba mitu aastat esil ennustustes, mis püüavad pakkuda, kellele Nobeli komitee kuni viimse hetkeni saladuses hoitud auhinna annab, vahendab Novaator.
Tänavu oli ennustajate hulgas rohkesti neid, kes panustasid Higgsi bosoni avastanud teadlaste võidule, kuid komitee selline otsus ei olnud kindlasti üllatus.
Haroche ja Wineland on teineteisest sõltumatult töötanud välja meetodid, kuidas mõõta osakeste kvantolekuid ja kuidas neid kvantolekuid mõjutada.
Kvantmehaanika uurib mikroosakeste käitumise eripärasid ning selle üks põhipostulaate on, et osake võib korraga olla mitmes olekus, ehk superpositsioon-olekus. Mündi analoogiat kasutades: münt võiks sellisel juhul olla korraga nii kull kui kiri. Kivi puhul – kivi võiks olla nii siin kui ka seal, korraga nii meeter vasakul kui paremal.
