VIDEO: Jaapani uudne lahendus telefoni aku laadimiseks
Seni on patareide ja akude arengut peetud infotehnoloogia jätkuva tormilise arengu oluliseks komistuskiviks. Sest kui Gordon Moore’i tähelepaneku järgi kahekordistub protsessori võimekus pooleteise aastaga, on toiteallikate sammu suurus mõneprotsendiline. Tänasest mobiili või sülearvuti massist moodustab enamuse aku ja energiaaher aku on põhjuseks, miks need seadmed sagedasti ei tööta ja miks terve hulk häid innovaatilisi ideid jäävad realiseerimata.
See oli 2007. aastal kui USA õhujõudude uurimislaboratooriumi teadlased tutvustasid neutroni prootoniks lagunemisel vabaneva elektroni päikesepatarei põhimõtet kopeerival moel rakendamist täielikus pimeduses töötava nanotehnoloogilise autonoomse toiteallika sees, millel oli kaks head omadust, kirjutab Kristjan Port ERR Teaduses.
Esiteks oli kasutatav materjal igas mõttes pisike, võimaldades varasemast pisema toiteallika valmistamist. Teiseks, kuna neutron kätkeb Einsteini kuulsa energiat ja massi siduva valemi loogikast tulenevalt rekordiliselt elektrienergiat, jätkuks pisikesest materjalihulgast elektrienergiat kauemakski. Toiteallika loojate hinnangul koguni 30 aastaks.
Rahvatarkus hoiatab, et see kõik on nii ilus, et ei saa paika pidada. Nii ka juhtus. Asi, millega nimetatud teadlased mööda panid, on raskesti defineeritav. Aga faktiks jääb, et täna ei tea tollest pisikesest, ohutust ja lõputuna näiva ressursiga patareist keegi mitte midagi, kuigi see oleks pidanud jõudma poodidesse kolme aastaga, ehk kusagil 2010. aasta paiku.
Ülaltoodu ja taamal heljuv rahvatarkus segavad meelerahu, lugedes värskeimat uudist käsitelefoni akut toetama mõeldud umbes 20. aastase kestvusega, kolme kuupsentimeetrilise suurusega kütuseelemendist, mis ei taha tööks muud, kui tilgakese vett. Üks kolmest uue toote taga seisvast Jaapani ülikoolist ja ettevõttest kannab tõlkes nime „Veehaldjas“. Erinevalt ameeriklastest lubavad Jaapani arendajad tänase kogemuse kaubanduslikuks tooteks vormimisele umbes kolm- ja poolsada päeva ehk poodi minekut on meil jäänud oodata vaid üks aasta.
Kuigi toiteallikate innovatsioonitempode ja seda ületavate seniste lubaduste valguses on kiusatus pöörduda taaskord rahvatarkuse poole, meelitas haldja lubaduste ja suurte aastaarvude mainimine mälust hoopis teistsuguse rahvaliku ja vähemalt osaliselt tõese loo.
Kohanud kord pikalt abieluvagu kündnud värske pensionäripaar haldjat, kes lubanud täita kummagi eest ühe soovi. Vanaproua palunud ilma pikalt mõtlemata võimalust reisida kaasaga ümber maailma ja haldja võlukepiraputuse peale langeski tema peo peale kaks reisipiletit. Vanahärra mõtles hetke ja tõdes, et kuigi hetk on täis romantikat on tegemist siiski vaid kord elus ettetuleva võimalusega. Seetõttu peab ta oma kaasa ees vabandama ja palub enda reisikaaslaseks kolmkümmend aastat noorema seltsilise. Enne, kui keegi jõudis mehe valiku üle pahandama hakata, läbis õhku helisev võlukepivihin ja härra oli hetkega 90-aastane. Loo moraal pidavat olema selles, et haldjas on naissoost.
Kuivõrd on haldjad segatud elektrienergia toiteallikate innovatsiooni, jääb spekulatsiooniks, aga mingi kiuslikkus paistab seda hädavajalikku valdkonda kammitsevat. Nii võivad uue toiteallika ootajad suhteliselt kiiresti vananeda. Kes soovib, võib otsida põhjuseid füüsikute sookvootidest või termodünaamika seadustest, aga üheks teguriks on üllatavalt USA presidendi valimised. Pärast novembris toimuvaid valimisi hakkab selguma, kas ja kui palju toetatakse autode pühal maal elektriautode ostmist. Kuigi nutitelefon paistab elavat iseseisvas väärtusruumis, ületab autode energiakulu ja innovatsiooni surve ehk raha määr suurusjärkudes telefoni oma.
Vaata veel videot, kus Jaapani teadlased selgitavad oma leiutise tööpõhimõtet:
