Võimalus lõpetada lapse allergiavaevad ainult kolme aastaga
Tolmulesta-allergikuist laste vaevadele leevendust leida on peaaegu võimatu. Ehkki seni puudub täielik ravi lapseea hingamisteede allergiatele, on uurijad siiski avastanud, et allergilist astmat on võimalik pikaajalise kontrolli alla saada vaid kolm aastat vältava süstikuuri abil.
Ajakirja Annals of Allergy, Asthma and Immunology oktoobrinumbris ilmunud uurimuse kohaselt on haigusnähte võimalik pikas perspektiivis pärssida kolm aastat vältava immuunsusteraapiaga.
„Pikaajalise tõhususega immuunsusravi soovituslik vältus on olnud kolm kuni viis aastat,“ kommenteeris uurimuse juhtiv autor meditsiinidoktor Iwona Stelmach. „Meie töö näitab, et kolmest aastast piisab lapseeas ilmneva, kodu-tolmulestadega seonduva astma ravimiseks. Kahest täiendavast aastast pole kliinilises plaanis mingit kasu.“
Immuunsusravi e nn allergiasüstid võivad allergilise haiguse kulgu pidurdada. Ravi leevendab patsientidel allergiasümptomeid, ennetades samas astmat ja uute allergiate väljalöömist. Uurimus näitas ka, et pooltel tolmulesta-astmaga lastest hakkas haigus pärast kolmeaastast ravi taanduma määrani, kus vajadus täiendavate ravimite järele muutus minimaalseks või kadus üldse.
„Juba ammu on täheldatud allergiasüstide mõju kestmist kaua pärast ravimikuuri lõppu,“ osutas allergoloog ja siseruumi-keskkondade ekspert meditsiinidoktor James Sublett. „Seekordne uurimus on üks esimesi, mis analüüsib konkreetsete teraapiakuuri-vältuste hüvesid. See ei too mitte ainult pikaajalist terapeutilist kasu nii lastele kui täiskasvanutele, vaid võimaldab ka kahandada kulutusi tervishoiule 33–41 protsenti.“
Tihe kokkupuude tolmulestadega on oluline tegur astma kujunemise juures lastel. Allergilise lapse organism reageerib ägedalt lestade kehas ja väljaheidetes sisalduvatele valkudele. Neid osakesi leidub peamiselt patjades, madratsites, vaipades-põrandakatetes, loomatopistes ja mööblipolstris. Ühes grammis tolmus võib olla kuni 19 000 tolmulesta.
Lestad toituvad nahaosakestest ja kõõmast, mistõttu leidubki neid kõige sagedamini seal, kus elavad inimesed ja loomad. See asjaolu võib sümptomite leevendamise ilma immuunsusravi abita teha eriliselt keeruliseks.
