Aevastamine "rebuudib" - taaskäivitab organismi loomuliku kaitse
Patsiendid, keda vaevavad sellised hädad nagu nakkuslik, allergiline või autoimmuunhäiretest johtuv ninaurgete põletik ehk sinusiit, ei saa seda aga läbi viia, mistõttu nad aevastavadki sagedamini, vahendab EurekAlert.
Kes oleks võinud arvata, et inimeste ninadel ja Microsofti operatsioonisüsteemi Windows kurikuulsal "sinisel surmaekraanil" (ingl blue screen of death) on mingi ühisosa? Nii aga nähtub veebiajakirjas The FASEB Journal ilmunud uurimusest: teadlastel on nimelt õnnestunud välja selgitada, miks me õigupoolest aevastame, mida aevastamine peaks aitama saavutada ning mis juhtub, kui aevastamismehhanism ei tööta nii, nagu vaja.
Sarnaselt tujukale arvutile "kuumenevad" meie ninad aeg-ajalt üle ja nõuavad seepeale rebuutimist e taaskäivitamist. Taolise bioloogilise taaskäivutusmehhanismi lülitab sisse aevastuse jõud.
Kui aevastamine toimib ootuspäraselt, alglaadib see ninaurgete sisekeskkonna nii, et nina kaudu sisse hingatavaid "halbu" osakesi on jälle võimalik lõksu püüda. Aevastusi kutsuvad esile biokeemilised signaalid, mis reguleerivad tsiilide e ripsmete (mikroskoopiliste karvakeste) võnkumist vastu meie ninaõõnsuste sisepinda vooderdavaid ihurakke.
"Ehkki sinusiit ei ole enamasti surmahaigus, mõjutab see oluliselt elukvaliteeti, kusjuures suurem osa sümptomeid johtub mutsiini (lima e tati) ummistuste ebapiisavast tõrjumisest," märkis töö üks autoreid, Philadelphia Pennsylvania ülikooli otorinolarüngoloogia ning pea- ja kaelakirurgia osakonna teadur dr Noam A. Cohen.
"Kui mõistame, kuidas on pärsitud mutsiini väljutamine sinusuuti põdevate patsientide ninast ja ninaurgetest, saame hakata välja töötama uusi strateegiaid mutsiiniväljutuse parendamiseks ja patsientide elukvaliteedi tõstmiseks."
Cohen ja kolleegid mõõtsid inkubaatorites kasvatatud hiirte ninarakkude mutsiiniväljutuse määra ja simuleeritud aevastuste (mehaaniliste õhupahvakute) mõjusid rakkudele, analüüsides üksipulgi nende biokeemilisi reaktsioone.
Osa eksperimente viidi läbi ka inim-katsealustelt — nii sinusiiti põdevatelt patsientidelt kui tervetelt — kogutud nina-sisekoe rakkude peal.
Selgus, et sinusiidihaigete patsientide rakud ei reageeri aevastustele samamoodi nagu sinusiiti mittepõdenuilt kogutud ninaõõnerakud. Uurijad oletavad, et sinusiidihaiged aevastavad tavalisest sagedamini seetõttu, et nende ninal ei õnnestu nina sisekeskkonda korrektselt või piisavalt tõhusalt limast puhastada.
Põhjalikum arusaam teguritest, mis sinusiidihaigetel taolist häiret esile kutsuvad, aitaks töötada välja tõhusamaid ravimeid ja raviviise.
"Olen kindel, et ripsmete võnkumissagedusele keskenduvad nüüdisaegsed biokeemiauuringud aitaksid leida uusi viise kroonilise ninaurkepõletiku ravimiseks," märkis The FASEB Journali peatoimetaja meditsiinidoktor Gerald Weissmann.
"Palju rohkem kahtlen meie suutlikkuses vabaneda tülikatest arvutikrahhidest. Me teame nüüd, miks me aevastame. Arvutite kinnijooksmise põhjused jääavad aga tõenäoliselt igavesti lahendamatuks mõistatuseks."
