Inimühiskonna linnastumine jätkub aina kiirenevas tempos
USA teadusteakadeemia toimetistes ilmunud uurimuses kirjeldatavas mudelis jagas Karen Seto juhitud töörühm maailma esmalt üksikuteks 25 ruutkilomeetri suurusteks piirkondadeks, kirjutab ERR Teadus.
Viimaseid ÜRO maailma populatsiooni prognooside ja majanduskasvu kohta tehtavate ennustustega kõrvutades arvutasid nad välja tõenäosuse iga regiooni linnastumiseks. Mudeli kohaselt urbaniseerub 1,2 miljoni ruutkilomeetri suurune maa-ala rohkem kui 75% tõenäosusega - näitaja on võrdväärne Lõuna-Aafrika Vabariigi pindalaga.
Samal ajal peegeldab protsess sügavamaid muutusi – linnade pindala kasvab ligikaudu kaks korda kiiremini kui inimkonna populatsioon: enamik muutustest leiab aset Hiina Rahvavabariigis ja Indias, kus linnastunud alad laienevad kokku ligikaudu 325 000 ruutkilomeetri võrra. Nii kerkib näiteks Hiina rannikule Hangzhou'd ja Shenyang'i ühendava 1770 kilomeetri pikkuse teedevõrgustiku toel hetkel Washingtoni ja Bostonit ühendava hiidlinnastu sarnane moodustis, Indias aga jätkavad laienemist selle seitsme liiduterritooriumi pealinnad.
Kiireim on kasv alles pead tõstval mandril Aafrikas, kus suureneb linnade pindala kuuekordselt peamiselt Niiluse deltaalade, Guinea lahe ranniku ja Victoria järve ümbruse arvelt.
Arenenud riikides jääb peamiseks kasvu promootoriks Põhja-Ameerika, kus linnastunud alad laienevad pea kahekordselt, Euroopas on kasv tunduvalt tagasihoidlikum.
