Pettuseks osutunud teadustööde hulk maailmas aina suureneb
Tunnustatud teadusajakiri Nature tõdes aasta eest kümnekordselt kasvanud teadusartiklite tagasikutsumiste sundi, kuna hiljem on selgunud, et nende sisu on olnud puhas mustkunst. Samuti on hakanud ilmuma märke, et nii mõnigi avalikult objektiivset teadust vahendav ajakiri on tegelikkuses osutunud näiteks mõne ravimifirma kavalalt loodud mesise sõnumi varjatud vahendamiseks, varjudes teaduslikkuse objektiivsuse renomee taha, kirjutab Kristjan Port ERR Teaduse vahendusel.
Lisaks on hakanud valusalt selguma, et tugevalt üle poolte tähelepanuväärsete biomeditsiiniliste uurimistööde teadusajakirjades tõe pähe avaldatud tulemusi pole kellelgi pingutustest hoolimata õnnestunud korrata. See tähendab, et suurt hulka tõsiteaduslikke väiteid ei saa võtta tõestena, kuigi seda kiputakse automaatselt paljudel juhtudel tegema.
Tegemist on sügavalt muret tekitava probleemiga, arvestades, kui palju iga taolise publitseeritud uurimuse jaoks on kulutatud sõna otseses mõttes rahva raha ja muid ressursse ning petetud lootusi. Kõnelemata tavast mõõta teadlaste boniteeti trükivalgust näinud kirjatööde kaudu.
Teaduse probleemid sobivad iseenesest tehnoloogia kommentaari, kuid aitavad laiemaltki valgustada tänase kultuuri varjus toimuvaid arenguid. Mida teeb inimene, kes ühest küljest upub kasvava infotulva all ja kaotab usku, kui isegi ühiskonna poolt organiseeritud objektiivsuse kants on rahastamistavade ja edukuse mõõdikute toel väärastunud ja ebaaus? Selline inimene läheb teise inimese juurde lootusega, et tema filtreerib lagahunnikust tõeaganad välja. Täna pole selleks teiseks inimeseks niivõrd üks konkreetne isend, kuivõrd keegi online maailma sotsiaalse valideeritusega isik.
IT maailma vaatlev analüüsifirma Gartner ennustab, et kuna petmine on nii sügavalt kultuurne nähtus, peab olema valmis selleks, et online maailmas hakkavad üha enam elu ja valikuid kujundama kaupade ja teenuste kohta tehtud ülevaated, mis on mustkunstniku moel käisest välja raputatud või filmirežissööri moel kokku kirjutatud. Gartner ennustab, et suurem luiskamine on alanud ja saavutab järgmise paari aastaga umbes 15% taseme. See tähendab, et iga kuues-seitsmes online keskkonnast ülesse otsitud raamatu, filmi, telefoni või küüneseent raviva palsami tutvustus on kirjutatud tootja poolt kinnimakstud nn. arvamusliidrite poolt.
Kui veeb 2.0 pidi olema sisuloojate kuldajastu, kus peategelaseks on ajakirja Time’i poolt aasta tegijaks nimetatud „Sina“, siis edaspidi on selleks ilmselt „tema“, ehk keegi kolmas, tavaliselt majanduslikult huvitatud osapool. Kui umbes miljard kahest miljardist interneti kasutajast on mõttelist saba pidi põimunud omavahelise sotsiaalvõrgustikuga, kipuvad osavad turundajad süstima ühiseks põimunud verejooksu hästi disainitud mõtteid. Selliseid, mis tunduvad olema kas enda omad, või siis vähemalt usaldusväärse allika garantiiga. Olgu selleks siis teadusliku või veebiruumis üldisemalt leviva informatsiooni pettuseks osutumine, on tagajärjeks usalduse murenemise kiirenemine ja soov uute kaitsevallide rajamiseks.
Viimane pole lahendus vaid viis, kuidas saab elu kallimaks muuta. Võimalik, et reaalne ravi on seotud sotsialase kontrolli suurenemisega. Teadus ongi hakanud üha enam liikuma käärima läinud teadusajakirjade kultuurist Wikipedia laadse avatud kriitikaga kirjastamisele ja loota on, et arenemas on ka teiste usaldusallikate sotsiaalne kontroll. Puhastuseni jõudmiseks pange end valmis rängaks kriisiperioodiks.
