FBI investeerib miljard dollarit nägusid tuvastavasse tarkvarasse
Islamiterroristid võivad rõõmustada ja panna endale kirja pisikese võidu, mis juhtub edumeelsete kristlaste ja "uskmatute" vabatahtliku ühispingutuse tulemusel. Selline võimalik stsenaarium hakkab ise end reetma mõni hetk pärast süvenemist uudisesse õhus salamissioonilende tegevatest droonidest.
USA valitsus kaalub seni vaid sõjalisi missioone teostavate, piloodita, kuid suurepäraste kaameratega end taevalaotusesse peitvate lennumasinate kasutuselevõttu oma kodanike peade kohal. Põhjuseid taoliseks arenguks on mitmeid. Neist omakorda pole sugugi väiksem asjaolu, et droonide hind muutub pidevalt odavamaks. Kättesaadavus sünnitab võimaluse ja edasine areng seisaks vaid ametnike fantaasia taga. Kodanike ülene järelvalve realiseerub pea reflektoorselt, kirjutab Kristjan Port ERR Teaduse vahendusel.
Kuid erinevalt terroristidest, kelle enamuse kohta puudub arenenud ühiskonnal detailne informatsioon, passipildist rääkimata, on riigil olemas detailne andmebaas pea kõigist sees pool piiri viibivatest inimestest. Pannes kokku pilveveerelt tasahilju maalasi jälgiva drooni ja elanikke ning külalisi koondavad andmebaasid, ning lisades retseptile nägude äratundmise tarkvara, mille arendamisele lubas sealne valitsus panustada miljard dollarit, sünnib plahvatusohtlik olukord.
Plahvatuse oht puudutab harjumuspärast ja isegi seadustesse raiutud väärtusi ning õigusi. Ühendriikide konstitutsioonile esimeses järjekorras tehtud täiendused sisaldasid kümmet kodanike õigust käsitlevat peatükki, millest neljas käsitleb isiku õigust olla ise enda peremees ilma kartuseta olla kellegi suva põhjal läbiotsitud ning koos või ilma varata arestitud. Kuna nimetatud konstitutsiooni täienduse ajal aastal 1879 ei osanud keegi kaasaegseid kulli pilgu ja elevandi mäluga tehislinde ette kujutada, sünnitab uudse tehnoloogia rakendamine surveid riigi fundamentaalse dokumendi revideerimiseks.
USA kongressi poolt üles kutsutud uurimise tulemusel sündinud raport väljendab muret tehnoloogia edasise arenemise tõttu märkamatult kasvavast survest senistele õigusnormidele. Näiteks võib võimu esindaja täna vaadata iga kodanikku seaduslikust vaatamiskohast nagu see juhtub tänaval kui politsei takseerib möödujaid. Aga kui sama politsei hakkab vaatama üle aia või aknast sisse, hakkab konstitutsiooniline kodanike seadustatud kaitse kaotama oma mõtet. Või siis pole politseil kõik mõtted seaduslikud. Olukord muutub veelgi keerulisemaks, kui taevas end peitev nähtamatu masin näeb kes sa oled, kus asud, mida teed ja kuhu lähed.
Pole siis ime, kui kodanikud hakkavad märkama praktilist ilu senise vaenlase rõivastuses ning tänavapilti ilmuvad burkasid kandvad ameeriklased. Ja ärge arvake, nagu see probleem ja mood jääkski Ameerika Ühendriikidesse. Tänu droonide kiirele hinnalangusele on taolised lennumasinad jõudnud juba arvukatesse erakätesse ja põhjustavad juba sügavat muret kodu tagahoovis päevitavatele austraallastele. Aga kuidas sa burka all päevitad?
Siin tuleb appi pooleldi tõene, ülejäänus spekulatiivne arutelu USA tervishoiureformi seadusalgatuste tõlgendamise teemal. Nimelt leiab mõnest seadusandlikust materjalist viiteid patsientide turvalisuse ja parema teenindamise nimel andmete kogumisest haige kehal või kehas asuvatelt seadmetelt. See on mõned reformi kriitikud viinud hea meelega levitatava järelduseni, nagu nõuaks riik järgmisest aastast kõikidelt riigi tervishoiukindlustuse saajatelt naha alla paigutatud kaugloetavat identifikaatorkiipi.
Jättes heaga ülaltoodu esitamise tõepähe vahele, olgu vaid lõpetuseks öeldud, et nahaaluse kohustusliku identifikaatorkiibi kasutamine tabaks mitut kärbest korraga: oleks droonidest oluliselt odavam ega annaks islamistidele võimalust rõõmustada burkade võidukäigu üle.
