On olemas esimene ja kolmas maailm... aga kuhu jäi teine?
Tänapäeval kasutatakse termineid "esimene maailm" ja "kolmas maailm" riikide järjestamiseks arengutaseme või majanduse tugevuse alusel, vahendab ajakiri mental_floss.
See on üsna hiljutine areng, mis lahkneb külma sõja ajal tekkinud — ja nüüdseks iganenud — geopoliitiliste alliansside kirjeldamiseks vermitud terminite algupärasest tähendusest.
Külma sõja puhkemine ning Põhja-Atlandi lepingu organisatsiooni NATO (Ameerika Ühendriike ja nende lääneriikidest liitlaste sõjalise ja kollektiivse kaitsealliansi) ja Varssavi pakti (Ida-Euroopa kommunistlikke riike koondava kaitselepingu-liidu) asutamine jagas maailma juhtivad suurriigid laias laastus kahte leeri, mille poliitiline ja majanduslik ülesehitus erinesid oluliselt.
Ida kerkis lääne, kommunism kapitalismi, USA Nõukogude Liidu vastu, lahutajaks nn raudne eesriie.
1952. aastal vermis prantsuse rahvastiku-uurija Alfred Sauvy termini "kolmas maailm", millega pidas silmas kõiki teisi riike — neid, kes polnud end joondanud kummagi külma sõja leeri järgi ega sekkunud nende vastuoludesse. Nüüd, kus kolmandale maailmale oli nimi antud, tuli järjekorda sättida ka külma sõja blokid.
Demokraatlikud-kapitalistlikud nn lääneriigid koos nende mõjuväljaga ristiti "esimeseks maailmaks". Kommunistlikke-sotsialistlikke riike, mis kuulusid NSVL-i koosseisu või pidasid end punaimpeeriumi liitlasteks, hakati nimetama "teiseks maailmaks".
Hiljem tekkis juurde termin "neljas maailm", millega tähistatakse etnilistel või usulistel alustel määratletud piirideüleseid või eri riikide piires elavaid populatsioone, sõltumatu omariikluseta jäänud rahvaid ning rändava eluviisiga, ülejäänud maailmaga mitte suhtlevaid või väljaspool globaalset ühiskonda funktsioneerivaid põliselanikkondi.
Külma sõja lõppedes omandas "kolme maailma mudel" (mitte ajada segi Mao Zedongi Kolme Maailma Teooriaga, millel on teistsugune ülesehitus) pigem majandusliku kui geopoliitilise sisu.
Nüüd tähistatakse terminiga "esimene maailm" lääne tööstusriike, samas kui "teine maailm" koosneb kommunistlikest ja endistest kommunistlikest riikidest.
"Kolmas maailm" hõlmab endiselt "kõiki teisi", eelkõige Aafrika, Aasia ja Lähis-Ida riike, mida reeglina võrdsustatakse vaeste, tehnoloogiliselt kehval järjel ja "arenenud riikidest" sõltuvate "arengumaadega" või riikidega, mida iseloomustavad ebastabiilsed valitsused, kiiresti kasvav rahvaarv, kirjaoskamatuse ja haiguste levik, keskklassi puudumine, suur välisvõlg või loetletud tegurite kombinatsioonid.
