Kas meie tervisenõuanded on tõesti ajast-arust?
Kas neelad iga päev aspiriini ja multivitamiini tablette, et terve olla? Väldid mune ja eelistad margariini võile? Usud, et jooksmine lõhub põlvi? Uued uuringud näitavad, et need ja paljud teised kunagi raudselt usutud tervisenõuanded ei pruugi olla midagi muud kui müüdid.
Aeroobse vastupidavustreeningu kasulikkuses inimese tervisele üldiselt ei kahelda, kuid sageli ei soovita arstid tegeleda sörkjooksuga, sest see kurnab liigeseid ning võib lõpuks põlveliigesed nö läbi kulutada. Jooksu asemel peetakse näiteks ujumist palju mõistlikumaks valikuks.
Ajakirjas Skeletal Radiology ilmunud uuring sunnib seda seisukohta siiski mõnevõrra revideerima. Uuringu läbiviijad jälgisid kaheksat keskealist meest, kes läbisid 1997. aastal Viini maratoni.
Neist kaheksast oli kümme aastat hiljem probleeme põlvedega vaid ühel, kuid tema põlved valutasid juba kümne aasta eest ning praeguseks oli ta jooksmise lõpetanud. Ülejäänud tegelesid pikamaajooksuga siiani ega kurtnud põlvevalu üle.
Sarnane uuring, mille viisid läbi Stanfordi ülikooli teadlased, kinnitab veelgi tugevamini, et jooksmine hoopis kaitseb põlvi. Hilises keskeas jooksjaid jälgiti 20 aasta jooksul. Alguses oli probleeme valutavate põlvedega seitsmel protsendil uuritutest. 20 aasta jooksul see protsent aga hoopis vähenes.
Seega ei paistnud jooksmine kellegi põlvi rikkuvat. Samas kurtsid jooksmisega mittetegelenud inimestest koosnevas kontrollgrupis põlvede tervise halvenemise üle tervelt 32 protsenti, ehkki alul neil kaebusi ei esinenud.
See siiski veel ei tähenda, et jooksmine ei võiks põlvi ja teisi liigeseid kahjustada. Valutava põlve või hüppeliigesega joosta üritav sportlane õpib aja jooksul jalga vähem valu tegevalt, kuid ebaloomulikult maha toetama, mis toob kaasa uued vigastused.
Samuti ei pruugi jooksmine olla kõige parem sportimisviis ülekaalulistele. Samas aga võivad jooksmist armastavad, kuid terved inimesed olla rahulikud, et nende lemmikhobi nende tervist ära küll ei riku.
