Just sellepärast on ekspertide hinnangul üha tähtsam püüda saavutada tasakaalu isiklikus elus ja vaimses tervises, vahendab Medical Xpress.

„24-tunnise uudistsükli külge kleebituna takerdume ise lakkamatusse muretsemistsüklisse,“ selgitas New Yorgi psühhoterapeut, USA riikliku sotsiaaltöötajate liidu liige ja aimekirjanik Karol Ward. „Kardame, et kui me ei püsi kogu aeg liinil, jääb meil midagi kahe silma vahele. Seetõttu elame pideval ülemäärase adrenaliini mõju all,“ selgitas ta.

„Pikemas perspektiivis toob see kaasa adrenaliininõristussüsteemi ülekurnatuse ja unehäired, millega omakorda kaasneb allakäiguspiraali-efekt, kuna siis hakkame end kofeiiniga turgutama, et päeval ärkvel püsida,“ rääkis ta. „Pidev stress ja mure häirivad meie kehade loomulikku rütmi, mistõttu kaob meil võime aru saada, millal me tegelikult väsinud oleme ja puhkust vajame.“

Teised eksperdid on samal nõul.

„Stress kurnab ja võib kaasa tuua kehalisi komplikatsioone,“ rääkis Texase ülikooli Dallases tegutseva arstiteaduskeskuse Southwestern Medical Center psühhiaatria aseprofessor Shawn McClintock. „Stressis inimene on vastuvõtlikum depressioonile ja ärevushäiretele. Samuti kiirendab pidev närvipinge vananemisprotsessi ning võib rikkuda inimsuhteid.“

Esimene samm teel parema vaimse tervise poole on Wardi osutusel võimaluse leidmine mingisuguseks kehaliseks liikumiseks. „Minge õue, kui päike paistab. Käige koeraga jalutamas. Minge ujuma. Püüdke aru saada, kuidas teie keha soovib liikuda — ärge käskige endal iga hinna eest joosta näiteks seitse kilomeetrit päevas.“

McClintock lisas, et närvipinget aitab suurepäraselt leevendada joogavõimlemine; samuti soovitas ta hakata pöörama senisest suuremat tähelepanu toiduvalikule. „Sööge rohkem puu- ja aedvilja ning muid kasulikke asju nagu roheline tee ja jogurt,“ rääkis ta.

Nii Ward kui McClintock soovitavad kindlasti vahetevahel „juhe seinast tõmmata“. „Tähtis on leida hetki elektrooniliste ühenduste katkestamiseks,“ rääkis McClintock. „Kui satute randa, võtke Bluetooth-klapp kõrvast välja ja olge koos mererannaga.“ Wardi osutusel on stressi trotsimisel kõige tähtsamad tegurid rahulikkus, selgus ja kogukonnataju.

Rahulikkust aitab saavutada rütmi lõhkumine. „Leidke päevas hetki, mil saate tegelda asjadega, mis teid kõige tõhusamalt rahustavad,“ pakkus ta. Võtke mõned minutid aega võimlemisharjutuste tegemiseks. Kui aega napib, võib isegi viis minutit sügavalt hingamist mõjuda väga rahustavalt. Ward soovitab hingata aeglaselt sisse ja välja, pigistades samal ajal ükshaaval iga sõrme. „Eesmärk on hoog maha võtta,“ märkis ta. „ning hingetõmbamine aeglustabki kogu organismi töötempot.“

Selguse saavutamiseks soovitab Ward leida see aeg päevast, mil teie mõttetöö on kõige ärksam, ning järjestada eelseisvad ülesanded tähtsuse järjekorras just sel ajal. Tema sõnul peaks see harjutus hõlmama kolme sellise päevakorrapunkti leidmist, mille puhul oleks teil kõige rohkem kasu sellest, kui te need ülesannete loendist lihtsalt kõrvaldaksite. Kindlasti soovitab ta ka meenutada, milliste võtetega olete minevikus pingelised ajad edukalt üle elanud.

McClintock nimetas seda „isikliku vaheaja võtmiseks“ (ingl giving yourself a personal timeout). Tema soovitusel tuleks tegelda asjadega, millega armastate tegelda — kuulata muusikat, leida köitev harrastus, võtta aega põhjalikuks jutuajamiseks armastatud inimesega —, mitte järgida lihtsalt punkt-punktilt tolle päeva kohustuste loendit. Abi võib olla päevikupidamisest, lisas ta.

Samuti soovitas Ward leida ühine keel oma kogukonnaga, olgu selleks pere, sõbrad, kirikukogudus või isegi veebisuhtluskond. „Tuvastage need, kes saaksid teid aidata küsimustes, mis teile stressi tekitavad, ning kasutage neid ressursse,“ rõhutas ta.

Kui enesetunne on tõeliselt sant — näiteks töö kaotamise või muude rahaliste raskuste tõttu —, ei tohiks Wardi sõnul kindlasti teeselda, et probleemi ei eksisteeri. „Selle asemel tuleks oma elukorda realistlikult hinnata ning möönda kimbatust inimestele, kes teist hoolivad,“ toonitas ta. Küll aga tuleks vaagida, kas ja mida oleks vaja ise muuta.

„Leidke aega kujunenud olukorra ümberhindamiseks,“ rääkis Ward. „Olge enda vastu tõeliselt aus, aga mitte kriitiline. Näiteks ongi tööd praegusel ajal tegelikult keerulisem leida, kuid seejuures tuleks endalt küsida, kas miski teie enda käitumises võib töö leidmist täiendavalt raskendada.“

Ja ehkki mõned vaimse tervise eksperdid soovitavad tihtilugu järgida n-ö südame kutset ja mitte leppida tööga, mida te täiest rinnast ei armasta, leiab Ward, et mõnikord on selle asemel mõistlikum paigale jääda — vähemalt lühemas perspektiivis. Kui kavatsesite näiteks töölt lahkuda ja minna tagasi kooli omandama õpetajakutset, kuid teie abikaasa lasti äsja lahti, tuleks esmalt vaagida taolise riskantse sammu võimalikke kahjulikke mõjusid vaimsele tervisele.

„Kui isiklike eesmärkide poole püüdlemine tekitab teis ja teie perekonnas ärevust, ei pruugi aeg selleks sobiv olla,“ selgitas ta. „See ei tähenda, et taoline samm oleks tulevikus välistatud, vaid lihtsalt seda, et praegu pole õige hetk.“

McClintocki osutusel on kõige olulisem meeles pidada, et stress ei kao kunagi lõplikult. Ta soovitas koostada nimekirja kõigist stressileevendustehnikatest, mis teid kunagi aidanud on, et saaksite niipea, kui ärevus tekkima hakkab, mõne rahustava võtte käiku lasta.