Nimelt selgus uurimusest, et inimesed, kelle töö on väga nõudlik, ent otsustusvabadus väike, saavad vastavat tööstressi mitte kogenutega võrreldes 23 protsenti tõenäolisemalt südamerabanduse.

„Avaldatud ja veel avaldamata uuringute tulemuste koondamine võimaldas meil uurida pärgarteripõhise südamehaiguse CHD (ingl coronary heart disease) ja tööpinge — s.t, kõrgete nõudmiste ja piiratud otsustusvoli kombinatsiooni — vahelisi seoseid täpsemini, kui see kunagi varem on võimalik olnud,“ selgitas University College Londonis uurimust juhatanud Mika Kivimäki.

„Tulemused näitavad, et tööstress seondub esmase südamehaigussündmuse, näiteks südamerabanduse riski väikese, kuid järjekindla kasvuga,“ lisas ta.

Eri riikide ja asutuste teadlaste koostöös valminud meta-analüüsi raames mõõtsid Kivimäki ja kolleegid tööpinget mitte-südamehaigetel töötajatel, kes olid hõlmatud mõnda Belgias, Taanis, Soomes, Prantsusmaal, Hollandis, Rootsis ja Ühendkuningriigis aastatel 1985–2006 läbi viidud 13-st riiklikust kohortuuringust. Kõik uurimisalused täitsid uurimisperioodi alguses küsitlused, millega hinnati tööga seonduvaid kohustusi/nõudmisi, töökoormuse suurust, ajaliste nõudmiste pakilisuse määra ning otsustusvabadust.

Uurijad registreerisid keskmiselt 7,5-aastase järeluuringu vältel 2356 pärgarterihaiguse intsidenti (esimest mittesurmavat südamerabandust või surma südamerabandusse).

23-protsendine risk kõrge tööstressiga inimestele jäi püsima ka pärast muude tegurite nagu elustiili, vanuse, soo ja ühiskondlik-majandusliku järje arvessevõtmist.