Inimene seevastu kipub vähem sigima, eriti siis, kui on jõudnud haljale oksale. Nii on jõukamates peredes enamasti vähem lapsi. See lubab igale lapsele piisavalt aega pühendada ning varandust ei pea pidevalt pärijate vahel jaotama, vahendab Novaator.

Rootslastel on põhjalik andmebaas aastatel 1915-1929 Uppsalas sündinud inimeste ja nende järeltulijate kohta. Selle abil said Londoni ülikooli kolledži ja Stockhomi Karolinska instituudi teadlased hinnata inimeste edukust ja järeltulijate hulka.

Eluga toimetulekut näitasid koolihinded, ülikooli pääsemine ja pärast tööle asumist pere keskmine aastatulu. Sigimisedukuse jaoks oli kolm mõõdupuud – täiskasvanuikka jõudmine, abielu enne 40. eluaastat ja järglaste arv kuni 2009. aastani.

Nagu võis arvata, oli jõukatel vanematel vähem lapsi, kes säilitasid sama kõrge ühiskondliku seisundi.