Tutanhamoni surma saladus nüüd lahendatud?
Imperial College Londoni õppejõu ja kirurgi dr Hutan Ashrafiani hinnangul peitub vastus toonastes taiestes, mis kujutavad Tutanhamonit vägagi naiselikes vormides ja ebanormaalselt suurte rindadega, vahendab ABC News.
Rindade suurenemine viitab naiserinnasuse ehk günekomastia nimelisele tervisehäirele. See viitab kombinatsioonis muude ajalooliste ja perekondlike asitõenditega võimalusele, et Tutanhamon põdes oimusagara-põhist langetõbe ehk temporaalepilepsiat (ingl temporal lobe epilepsy).
Ashrafiani osutusel on esimesteks vihjeteks Tutanhamoniga otseses suguluses olnud varasemate valitsejate suhteliselt lühikeseks jäänud elud.
"Tõik, et nad surid üksteise järel üha nooremas vanuses, on märk mingisugusest pärilikust tegurist," märkis Ashrafian, lisades: "Võib väita, et mõni suri lahingus või mürgitati, ent teadaolevalt ei hukkuned neist ükski sõjatandril.
Muidugi võidi nad mürgitada, ent ometi olnuks väga ebatavaline, kui üksteise järel troonile tulnud vaaraod, kes pidanuks mürgitamise ohust hästi teadlikud olema, sedavõrd noorelt mürgiga tappa õnnestunuks."
Lisaks juhib Ashrafian tähelepanu religioosse muutuse perioodidele Egiptuses, rõhutades eelkõige Tutanhamoni isa Akhenateni (Enhatoni) katsetele piirkonnas valitsevat polüteismi peajumal Ateni kummardamise monoteistlikumale teele suunata.
Tollest ajast säilinud ülestähenduste kohaselt olid muudatuse põhjuseks mitmed Akhenateni kogetud võimsad usulised ilmutused — teisisõnu nägemused, millesarnaseid seostatakse sageli temporaalepilepsiaga.
Lõpuks, märkis Ashrafian, tuleb arvesse võtta vaarao enda surma asjaolusid. "Surnukehale tehtud tomogramm näitas, et ta suri luumurru tõttu; ta jalaluu oli murdunud," selgitas Ashrafian.
"Epilepsiahaigetel on tervete inimestega võrreldes palju suurem oht saada noores eas surma kukkumistraumade läbi. Samuti ohustab neid seletamatu epileptiline äkksurm ehk SUDEP (ingl sudden unexpected death in epilepsy). Üldiselt on nende risk noorelt surra väga palju suurem."
Ashrafiani kinnitusel sobitub hüpotees ka toonases Egiptuse kunstis leiduvate tõenditega.
"Tutanhamonit on korduvalt kujutatud jalutuskepiga," ütles ta. "Kepiga käimine polnud muistsete vaaraode seas sugugi levinud komme. Ilmselgelt vaevas teda tervisehäire, millega kaasnes sage kukkumine. Ja mõni selline kukkumine võiski ta tappa."
Kõiki tegureid — naiselikke kehavorme, nappi eluiga, usulisi nägemusi, murtud luid — arvestades on diagnoos Ashfariani sõnul ilmne. "On üks haigus, mis kõiki neid elemente ühendab ja on seejuures päritav," ütles ta, "ja selleks on temporaalepilepsia."
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!