VIDEOD: Naissoost avariimannekeenide kasutamine kahandaks liiklustraumasid
Tagantpoolt tuleva löögi puhul on naistel meestega võrreldes kaks korda suurem oht saada kiirendusvenitusest johtuv kaelavigastus. Rootsis Göteborgis tegutseva William Chalmersi nimelise tehnoloogiaülikooli uurija Anna Carlsson on esimesena maailmas konstrueerinud seninägematu avariimannekeeni, mille kehavormid vastavad keskmise naisterahva omadele.
Suurem osa kiirendusvenitus-kaelatraumadest ilmnevad suhteliselt leebetel, 25 kilomeetrist tunnis aeglasematel kiirusvahetustel. Ehkki naiste jaoks on risk märksa suurem, on kaelavigastust ennetavad süsteemid enamasti kohandatud meesterahvastele, vahendab Phys.org.
„Loodan, et mu uurimistöö aitab nii naisi kui mehi tagant sissesõitmisega avariide puhul paremini kiirendusvenitus-kaelavigastuste eest kaitsta. Riigi majanduse perspektiivist oleks avariikaitsesüsteemide kohandamine naistele samuti tulus samm,“ leiab äsja Chalmersi ülikoolis doktoriväitekirja kaitsnud Anna Carlsson.
„Naissoost“ avariimannekeeni loomiseks viis Carlsson esmalt läbi katsed, milles naistele väga aeglaste kiiruste ja kiirendustega tagant sisse sõideti, hindamaks seda, kuidas keskmiste mõõtmetega naisekeha taganttuleva löögi puhul liigub.
Seejärel töötasid uurijad välja naismannekeeni raalmudeli, millele panid nimeks EvaRID (kus RID on lühend avariimannekeeni tähistavast ingliskeelsest fraasist Real Impact Dummy). Matemaatilise mudeli põhjal valmistatigi naiselike kehaproportsioonidega avariimannekeeni prototüüp.
Seejärel viidi mannekeeniga läbi kaheksa tavalisi autoistmeid hõlmavat avariitesti, mille tulemusi võrreldi meesmannekeenidega tehtud katsete tulemustega. Tagant löögi saanud naismannekeeni kiirendus osutus enamasti suuremaks ja sellest johtuv liikumine kiiremaks kui meesmannekeenil. Autoistmete seljatoed ei naaldu naisterahvast tabava löögi korral sama kaugele taha, mis tähendab, et naised kogevad varajasemat ja tugevamat tagasipõrget.
Normaalasendis istudes on inimese kael veidi kaardus. Taganttuleva löögi korral paiskab seljatugi aga keha ettepoole, samas kui pea liigub aeglasemalt, mistõttu kael võtab enne koos peaga tahapoole liikumist S-tähe kuju. Järgmiseks liigub keha ettepoole vastu turvavööd. Kogu kirjeldatud sündmustejada ei võta aega kauem kui pool sekundit. Hea kiirendusvenituskaitse kahandab traumade osakaalu, kuid statistika näitab ometi, et praegu kasutatavad kaitsesüsteemid on meeste jaoks keskeltläbi 30 protsenti tõhusamad kui naiste jaoks.
„Kui suudame avariides pidurdada nii naiste kui meeste liikumist ettepoole, saame märkimisväärselt kahandada ka vigastuseriski. Üks võimalus seda teha oleks valmistada autoiste, mis kokkupõrkel kergesti tahapoole naaldub. Teine võimalus oleks lasta löök summutada polstermaterjalil, mis tähendaks, et istme raam jääb liikumatuks,“ selgitas Anna Carlsson.
Uurimus ilmus ülikooli väljaandes Chalmers Publication Library.
Simulatsioon virtuaalmannekeeniga EvaRID
Avariikatse päris mannekeeniga
