Mõtelge biologiliselt täisväärtuslikule unele ja seda mittevõimaldavatele asjaoludele. Tagajärjeks on unetus ja ebaühtlane uni, mis on kaasaegse töötaja üks sagedasemaid kaebusi. Õigemini nii sage, et sellest ei viitsita enam rääkidagi. Ebaühtlase une alla kuuluvad sagedased öised ärkamised või liiga kerge uni, mida iga väiksem heli katkestab. Üks rohi halva une vastu on taastada magamistuba magamiskohana. See tähendab toa vabastamist televiisorist ja arvutist, tõdeb Kristjan Port saates Portaal.

Kes ütlevad selle peale kuulsa loosungi– „Tehtud!“ – vajavad järelkontrolli, sest tõenäoliseltpeidavad nad padja all tahvelarvutit. Õigustades viimast vabandusega, nagu see ei loeks. Loeb küll! Enamgi veel, sest on selgunud, et tahvli kumasuinumine on ükskõik millise tegevuse korral televiisorist ja sülearvutist hullem.

Põhjuseid on mitu. Üks ilmsemaid tuleneb uudse seadme väikesest formaadist. Tänu sellele on seda hõlpsam käes hoida, mis omakorda toob selle ekraani näole lähemale. See omakorda tähendab, et ekraanilt lahkuvatest footonitest jõuavad varasemast rohkemad magamistoa seinte asemel ekraani vaataja optilisse seadmesse, sealt edasi kesknärvisüsteemi. Viimane omakorda tegeleb mitme asjaga samaaegselt, millest teadvustame vaid ühte osa.

Kui inimene pole väga väsinud, siis peaks selleks olema ekraanil kuvatu analüüs ja teda huvitava informatsiooni eraldamine. Samal ajal toimub väljaspool teadvust mitmeid argise eluspüsimisega tegelevaid nn. vegetatiivseid protsesse. Suurema kontrolli huvilistele olgu lohutuseks öeldud, et viimaste delegeerimine meie teadvustatud juhtimise alla oleks katastroof. Viimase korral peaksid YouTube’i video vaatamise asemel mõtlema veres leiduva glükoosi tasemele või näiteks süsihappegaasi partsiaalrõhule vasaku jala suure varba kapillaarveres.

Üheks protsessiks, millega aju footoniparvega kohtumise tõttu kohale jõudnud närviimpulsside peal teostab, on kindlaks teha, kas elatav hetk toimub öösel või päeval. See on eluliselt oluline informatsioon. Vastavalt olukorrale pannakse rohkem rõhku kas sümpaatilisele või parasümpaatilisele närvisüsteemile. Viimane aitab protsesse pärssida ja magamajäämist ette valmistada. Esimene ajab aga vastupidi vaimu ärevaks.

Lisaks näo lähedusele pööravad teadlased tähelepanu ekraanilt kumava valguse lainepikkusele, mis meenutab keskpäevast valgust. Järelikult, kui tahvelarvuti asub magama jäämise eel näole lähemal, kasvab oht, et aju paneb magamajäämisele pidurid peale. Inimene sellele tavaliselt tähelepanu ei pööra, Tal on huvitav ja mida rohkem ärkvel on, seda huvitavam on tahvli taga olla.

Uni on meile oluline. Magamatus põhjustab probleeme, mille haldamisega me veel harjunud pole, kuna paljud neist kulgevad nähtamatult. Väheseks jäänud uni langetab analüüsivõimet ja leidlikkust ning suurendab valmislahenduste ja väljakujunenud rusikareeglite kasutamist. Need omadused ei sobi kokku kaasaegse leidlikkust ja innovaatilisust ekspluateeriva tööga. Lisaks suurendab napp uni energiatiheda toidu isu.

Seetõttu võib hommikul kohvitassi sattuda lisaports suhkrut ja käsi haarab suurema saiaviilu järele. Arusaadavalt kajastub see kehakaalus, mis omakorda sunnib enne magamajäämist uurima ega maailmas pole väljamõeldud midagi uut kaalulangetamise teemal? On küll, aga see puudutab tõenäoliselt mobiilse tahvelarvuti massi.