Ulmelise pinnastruktuuriga Aafrika vili on kirkaim objekt eluslooduses
Elusloodusest leitud kõige kirkama asja, kommeliiniliste sugukonda kuuluva taime Pollia condensata vilja sinine värvus ei pärine pigmendist.
Ajakirjas PNAS (Proceedings of the National Academy of Sciences) ilmunud värske uurimus näitab, et vilja värvus on struktuurilist päritolu, s.t, selle pind peegeldab ainult konkreetsete lainepikkustega valgust, vahendab PhysOrg.
Suurem osa meid kõikjal ümbritsevatest värvustest pärinevad pigmentidest. Ometi leidub looduses üksikuid näited liikidest nagu paabulinnud ja sõnnikumardikad — ning nüüd ka Pollia condensata vili, rahvasuus tuntud marmormarjana —, mille värvus on struktuuriline.
Kõik viljad koosnevad rakkudest, millest igaüht ümbritseb tselluloosi sisaldav rakukest. Uurijad avastasid aga, et Pollia condensata vilja tselluloos paikneb kihiti ja moodustab nn kiraalse (ebasümmeetrilise) struktuuri, mis valgusega kokku puutudes peegeldab selektiivselt tagasi ainult üht spetsiifilist värvust. Oma ainulaadse struktuuri tõttu peegeldab marmormari peamiselt sinist valgust.
Teadlased avastasid ka, et iga eraldiseisev rakk tekitab värvust teistest sõltumatult, mistõttu vili näeb välja pikseldunud ehk puäntillistlik nagu Georges Seurat' maalid.
Värvus tekib kindla lainepikkusega valguse peegeldumisel rakukestade tselluloosikihtidelt. Kihtide paksus määrab, millise lainepikkusega valgus pinnalt tagasi peegeldub.
Nii on mõnedel rakkudel õhem kest, mis peegeldab sinist valgust, teistel aga paksem kest, mis peegeldab rohelist või punast.
Uurijad usuvad, et taim panustab ressursse värvuse tekitamise taolisesse keerukasse struktuuri selleks, et edukamalt seemneid levitada.
Ehkki Pollia viljadel puudub igasugune toiteväärtus, ahvatleb linde nende ere värvus — võib-olla potentsiaalse pesakaunistuse või vahendina paarilistele mulje avaldamiseks.
Cambridge'i taimeteaduste õppetooli esindaja ja uurimuse juhtivaid kaasautoreid dr Veberly Glover kommenteeris: "See vähetuntud väike taim on komistanud fantastilise meetodi otsa vastupandamatult kirgaste, sädelevate, mitmevärviliste, kiiskavate signaalide saatmiseks kõigile lähikonna lindudele, raiskamata seejuures kübetki väärtuslikust fotosünteetilisest reservist linnutoidu tootmisele. Evolutsioon on väga nutikas!"
Tekkemehhanismi iseärasuste tõttu Pollia condensata vilja värvus ei tuhmu. Uurijad avastasid, et isegi 19. sajandil herbaariumitesse kogutud eksemplaride värvus oli ikka niisama särav kui nüüdisaegsete marjade oma.
Töö juhtivaid autoreid dr Silvia Vignolini Cambridge'i ülikooli füüsikateaduskonnast ütles: "Loodusest inspiratsiooni ammutades on võimalik jõuda praktiliste lahendusteni, milles multifunktsionaalsete nutimaterjalide valmistamiseks pruugitakse levinud ja odavaid lähteaineid nagu tselluloos.
Usume, et tselluloosi kasutamine värviliste materjalide loomiseks võib olla mitmes tööstusvallas rakenduskõlbulik idee.
Näiteks oleks võimalik söödavate, tselluloosipõhiste, struktuurilise värvusega nanostruktuuridega asendada toksilisi toiduvärve.
Pealegi hõlbustab vastavate materjalide tööstuslikku rakendamist nt turvamärgistamises või kosmeetikas asjaolu, et tselluloosi eraldamise ja töötlemisega seotud protsesse juba kasutatakse laialdaselt paberitööstuses."
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!
