Noore taevatähe lähedalt leiti suhkrut
Astronoomid on esimest korda leidnud Päikese-sarnast tähte ümbritsevast tolmukettast lihtsa suhkru – glükoolaldehüüdi – molekule, andes märku, et ühte RNA molekulide moodustumiseks hädavajalikku koostisosa võib leida juba äsja tekkinud planeetidel.
Suhkruteks kutsutakse kõiki süsivesikuid, mis sisaldavad süsinikku, vesinikku ja hapnikku kindlas suhtes. Ometigi pakuvad mõned nendest orgaanilistest ainetest astrobioloogidele rohkem huvi, vahendab ERR Teadus.
Üks säärastest on glükoolaldehüüd. Teise, kolme süsinikku sisaldava ühendiga reageerides moodustub riboos, mis on RNA-molekuli üheks peamiseks koostisosaks. Juhtiva teooria kohaselt kasutasid elusorganismid oma pärilikkuse- materjali edasi andmiseks enne DNA'd just seda molekuli.
Varem on glükoolaldehüüdi leitud kosmosest kahel korral. Ent esimesel korral paiknes see galaktika keskme lähedal, supermassiivse musta augu mõjusfääris, kus sellest lähtuv kiirgusvoog keerulisemate orgaaniliste molekulide moodustumise võimatuks muudaks. Teisel juhul ülikuumast gaasipilvest, kus tõenäosus, et see lähiajal tahkemateks keradeks nullilähedaseks kahaneb.
Värsked Euroopa Lõunaobservatooriumi (ESO) teleskoobiga tehtud vaatlused kinnitavad aga molekulide olemasolu Maast 400-valgusaasta kaugusel asuvas noort tähte ümbritsevas tolmukettas.
Hetkel asuvad need küll tähest umbes 20 astronoomilise ühiku kaugusel ehk ligikaudu sama kaugel kui Uraan Päikesest.
