Sünteetiliste ja laboris kasvatatud kudede loomises ei ole midagi uut. Piisab ainult soovitud organitest pärinevatest rakkudest või tüvirakkudest, millest saab kasvatada juba soovitud komponente, vahendab ERR Teadus.

Samuti on vaja tellinguid, mis esialgu kudede kasvamist hõlbustaksid ning nende raskust toetaksid. Harilikult kasutatakse selleks juba olemasolevast organismist pärinevaid bioloogilisi tugistruktuure, mis eelnevalt vanadest rakkudest puhastatakse - enamik neist lagunevad iseseisvalt pärast kunstkoe organismi siirdamist.

Samal ajal on aga teadlased tahtnud alati teada, kuidas sünteetiline kude algse organismiga lõimub, sellest ajendatult on edukalt nende pinnale mikroskoopilisi sensorivõrgustikke paigaldatud juba varemgi, ent neid kimbutab tõsine probleem. Need toimivad ainult kahes dimensioonis. Alternatiivina tuleb miniatuursed nõela-sarnased elektroodid otseses mõttes värskelt kasvatatud koe sisse torgata, mida tehes on rakukahjustused vältimatud, samuti ei paku need erilist täpsust.

Harvardi ülikooli ja Massachusetts'i Tehnoloogiainstituudi teadlased otsisid abi uuest hübriidmaterjalist. Uurimust läbivaks ideeks oli nanojuhtmete katmine bioloogilise materjaliga, mida organism koheselt lagundama ei hakka, nagu näiteks kollageeniga.