Ave Lauringson räägib, kuidas maailma tähelepanu pälvinud ProgeTiiger esimese klassi lapsi programmeerima õpetab
See on koolidele suunatud programm, mille raames saavad 1-12. klasside õpilased võimaluse tutvuda programmeerimise ja veebirakenduste loomisega.
Esimesena korjas uudise üles Ubuntu Life, mis esitab loo lõpus küsimuse: kas Eesti on esimene riik maailmas, mis õpetab programmeerimist esimese klassi õppuritele?
Mitmed järgnevad kirjutajad eemaldasid küsimärgi, presenteerides seda juba faktina. Välismeedia tähelepanu oli igatahes garanteeritud.
Küsimustele vastab Tiigrihüppe Sihtasutuse koolituse valdkonna juht Ave Lauringson.
Kas Eesti on ka teile teadaolevalt esimene riik, kus 1. klassis saab juba programmeerimist õppida?
Mul ei ole infot selle kohta, kas Eesti on esimene riik, kus lapsed 1. klassis programmeerimist õppima hakkavad. Usun, et ProgeTiigri sarnaseid algatusi on mitmel pool mujal maailmas.
Meie ehk leidsime oma pressiteatele väga atraktiivse pealkirja, mis ei ole ainult pealkiri, vaid vastab ka sisule.
Eesti ja Tiigrihüppe Sihtasutuse poolt vaadatuna on kindlasti tegemist julge sammuga, tulla välja kõiki kooliastmeid katva programmiga.
Mis on teie täpne panus ProgeTiigrisse?
Tiigrihüppe Sihtasutuse koolituse valdkonna juhi ametit pean alles teist nädalat. 2012. aasta jaanuarist uuesti tööle naastes sai minu projektiks ProgeTiiger, mille eest vastutan ka praegu.
Kuidas ProgeTiigri idee tekkis ja mis selle raames seni toimunud on? Suvelaager ja veel?
ProgeTiigri nime saime me tõesti 2011. a toimunud, õpilastele suunatud suvelaagrist, kuid sisuliselt on tegemist Tiigrihüppe Sihtasutuse poolt täiesti uue algatusega.
Oleme 15 tegevusaasta jooksul toetanud Eesti üldhariduskoole nii taristu, õppematerjalide kui ka õpetajate koolituse osas. See on andnud baasi, millele on võimalik tänasel päeval rajada väga erinevaid haridusuuenduslikke projekte.
Juba mõned aastad on käimas koolirobootikaprojekt, millega on liitunud üle saja kooli. Koolidesse on jõudnud arvuti teel juhitavad freespingid ja tikkimismasinad. Loodusainete tunde muudavad huvitavamaks digitaalsed mõõtevahendid.
ProgeTiiger tundus meie jaoks loogilise jätkuna kõigile eelnimetatud tegevustele ja projektidele. Soovime antud projektiga muuta Eesti lapsed tarkadest tarkvara tarbijatest tarkadeks tarkvara loojateks.
ProgeTiigri senine tegevus on olnud ettevalmistav - aasta alguses kaardistasime programmeerimisõppega seonduvat üldhariduskoolides. Selle info põhjal tegime ka otsuse, et programmeerimist on võimalik õpetama hakata juba 1. klassist alates ehk meil on igale kooliastmele pakkuda huvitavat ja arendavat tegevust.
Hetkel on käimas kõigile kooliastmetele mõeldud kursustematerjalide koostamine, mille tähtaeg on detsembris. Aga juba mõne nädala pärast avaneb klassiõpetajatel võimalus registreerida e-kursusele Tiigrihüppe haridusportaalis www.koolielu.ee, et omandada teadmised programmeerimisest, mida omakorda algklassilasteni viia.
Lisaks ootame infot koolidelt, kes on huvitatud valmivaid kursusematerjale oma koolis katsetama ning andma meile tagasisidet ehk siis osalema pilootprojektis.
Kas hiljutised välismeedia-kajastused tulid üllatusena? Kui palju oli seal taga Tiigrihüppe Sihtasutuse või partnerite promotööd?
Välismeedia jätkuv huvi meie projekti kohta tuli meile täieliku üllatusena. Saatsime oma eestikeelse pressiteate ainult Eesti meediale ning siit noppis selle üles üks ingliskeelne tehnoloogiauudiseid kajastav blogi ja sealt see kõik lahti läks.
Meie poole on tänaseks pöördunud kõik maailma suurimad uudistekanalid ning iga päev tuleb mulle järjest uusi intervjuusoove.
Arvan, et tegemist on taas hea näitega Eesti e-riigi kuvandist maailmas. Meie tegemisi märgatakse ja saame selle eest tunnustust.
Eestis ei ületanud sihtasutuse pressiteade uudisekünnist :).
Kui paljudes koolides ProgeTiiger täpselt käivitub? Mis koolides?
ProgeTiigri projekt on koolidele vabatahtlik. Meie eesmärk on pakkuda välja "hästipakendatud" materjal, et õpetajad ja huviringide juhendajad saaksid seda rakendama hakata.
Me ei ole seadnud endale numbrilisi eesmärke, vaid pigem tahame oma projektiga aidata koolidel välja arendada näiteks õppesuundi ning mitmekesistada huvihariduse valdkonda.
Kas ProgeTiigri õpetused saavad olema valikulised lisaained või pigem hobiringi moodi, mis kindlatel aegadel koos käib?
See on kooli enda otsustada. Algklasside puhul on lihtne - õpetaja läbib e-kursuse ja saab kohe õpitu lasteni viia enda poolt valitud ainetunni raames.
Põhikoolis soovime, et tekiks rohkem huviringe, koos võiksid käima hakata maakondades mitme kooli õpilased jne.
Gümnaasiumiastmes on õpilased oma peatähelepanu suunanud riigieksamiteks valmistumisele ning õppekava on juba üpris tihe. Siin võiks kool mõelda valikkursuse peale.
On teil mingi nägemus, mida soovite esialgu saavutada?
ProgeTiigri projekti eesmärk on anda õpilaste arvutikasutusele mõtestatus ehk kui nad niigi veedavad arvutis hulganisti aega, siis võiksime neid suunata läbi programmeerimisõppe tegema midagi huvitavat, loogikat ja mõtlemist arendavat.
Esimese eesmärgina soovin, et me leiaksime piisaval hulgal teotahtelisi koole ja õpetajaid, kes programmeerimisõppe ja huviringi koolides käima lükkavad. Aga julgen juba praegu arvata, et see soov on kerge täituma.
Mul on hetkel info paarikümne kooli kohta, kes on meie poole pöördunud ning tahaksid kohe alustada.
Kas programm laieneb teistele koolidele igal juhul, ja millal?
Programmiga on oodatud liituma kõik koolid, kes seda soovivad. Laienemist võivad takistama hakata õpetajate/juhendajate kompetentsid, kuid järgmise suure sammuna pärast kursuse materjalide valmimist, on plaanis õpetajate koolitusprogrammi arendamine.
Tänapäeva laste suhteliselt hea üldine arvutioskus on hästi teada. Kas programmeerimisloogika ei ole neile siiski liiga keeruline?
Esmapilgul võib tunduda, et 1. klassi lastele programmeerimist õpetama hakata on väga ambitsioonikas ettevõtmine. Tegelikkuses soovime pakkuda igale vanuserühmale ealist tegevust.
Algklassides on kursused üles ehitatud programmidele KODU, Logo ja Skratch, mis on loogikat ja süsteemse mõtlemise oskust arendavad.
Põhikoolis need kümned koolid, mis on seni robootikaga tegelenud, arendavad õpilasi edasi LEGO NXT ja NXC keskkondades. Samuti pakume kursuseid veebilehtede tegemises ja disainis ning veebirakenduste loomises.
Gümnaasiumiastes võivad jätkuda kõik eelnevalt nimetatud kursused, kuid lisaksime veel sissejuhatuse informaatikasse ning tabelarvutuse.
Programmid, mida me lastele välja pakume annavad tegevusele kiire tulemuse. See on see, mis motiveerib ja annab eduelamuse.
Millis(t)ele platvormi(de)le keskendutakse? (WP/iOS/Android? vms)
Platvormide puhul on oluline valikute paljusus. Me ei saa "sundida" lapsi looma rakendusi kindlatele brändidele.
Seega oleme keskendume veebirakenduste puhul esmalt PHP platvormi võimaluste tutvustamisele.
Kuidas oleks tasuta sarnase programmiga täiskasvanutele, kes tahavad samade asjadega tutvuda?
See on hea mõte. ProgeTiigri vastu on huvi tundnud ka Codecadamy, kellega koostöös õnnestub ehk just laiemale sihtrühmale mõeldes eesti keelde mõni nende moodul panna.
Küsimusi aitas koostada IT-spetsialist Peeter Uustal, suur aitäh talle ja muidugi Ave Lauringsonile!
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!