Polarisatsioonifilter – kuidas see toimib ja millal kasutada?
Tõnu Ling kirjutas kunagi siinsamas Photopointi ajaveebis loo polarisatsioonfiltri kasutamisest. Läheme nüüd veidi põhjalikumaks ja räägime lähemalt, miks ja kuidas see võib meile kasulikuks osutuda.
Tavalisest valgusallikast nagu päike, taskulamp, välklamp, laelamp kiirgunud valguslained võnguvad erinevates tasapindades. Kui pildistame objekti, millelt peegeldunud valguslained võnguvad samuti erinevas tasapinnas, siis polarisatsioonifilter ei mõjuta kujutise omadusi mingil moel, vahendab Photopointi ajaveeb.
Kui valgus peegeldub elektrit mittejuhtivatelt (mittemetalsetelt) pindadelt, siis mingi osa peegeldunud valguslainetest hakkab võnkuma ühes tasapinnas.
Sõltuvalt aine omadustest ja valguse langemisnurgast võib peegeldunud valgus olla veidi kuni täielikult polariseerunud. Valgust, mille valguslained võnguvad vaid ühes tasapinnas, nimetataksegi polariseerunud valguseks.
Polarisatsioonfilter on optiline seade, mis laseb endast läbi vaid ühes tasapinnas võnkuvad valguslained. Kui pildistame objekti, millelt peegeldunud valgus on täielikult polariseerunud, ka siis pole meil polarisatsioonfiltrist vähimatki kasu. Filtrit keerates saame vaid määrata filtrit läbiva valguse hulka ja sellega kujutise üldist heledust.
Loe kogu artiklit Photopointi ajaveebist.
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!