Viimati sai autoga Venemaal käidud kuus aastat tagasi, ehk aastal 2006. Toona pidi istuma järjekorras koos kütusevedajatega, piiril tollideklaratsiooni viis korda ümber kirjutama ja alles siis kui oli näha, et kannatlikud eestlased ei kavatsegi selle nöökimise eest altkäemaksu maksta, löödi käega ja lasti minna.

Nüüd sujusid piiriületused ilma ühegi tõrketa. Minnes, tõsi küll, kulus aega oma paar tundi, kuna tegemist oli laupäeva hommikuga ja paljud sõitsid külla Petserimaal elavatele sugulastele. Kütusevedajate vanad Passatid on aga kadunud.

Tagasiteel nädal aega hiljem (ööl vastu pühapäeva) oli piiripunkt aga täiesti tühi ning ca 15 minutiga (!) olime Petserist Koidulas. Siit soe soovitus: piiri tasub ületada Koidula piiripunkti kaudu ja öösel. Narva piiripunkti tasub igal juhul vältida, sest seal oli veel paari nädala eest elav järjekord neli ööpäeva ja elektrooniliselt registreerides ulatus see koguni ligi paari nädalani.

Teed oluliselt paremad

Kuus aastat tagasi oli Riia-Moskva maantee üks suur aukude jada, kus suured veokid slaalomit sõitsid ja nii mõnigi neist selle vingerdamise peale end kraavi kummuli keeras. Nüüd on nii Peterburi-Kiiev kui Riia-Moskva maantee ca 80 % ulatuses korda tehtud ja vaid mõnisada kilomeetrit on selline tee, kus parema meelega ei sõidaks.

Omaette teema on muidugi Moskva. Ehkki teid ehitatakse ja laiendatakse, tuleb aga ka autosid ühe enam juurde ning sealne liiklus on jätkuvalt üks suur ummik. Küll aga on liiklus (kui see toimib) ise muutunud rahulikumaks ja viisakamaks. Isegi jalakäijaid on hakatud üle tee laskma, sest politsei on selle kõrgendatud tähelepanu alla võtnud.

Samuti on linnas palju kaameraid ning pärast teistkordset kiiruseületamist jäetakse juht lihtsalt lubadest ilma. See on oluliselt vähendanud nende arvu, kes pärast ummikus istumist nö „vabasse vette“ pääsedes“ pedaali vastu põrandat suruvad.

Loomulikult ei ole sellised „füüsikaseaduste erirajad“ siiski päriselt kadunud, mistõttu on Moskvas saanud populaarseks uus äri: juhilubade tagasitoomise teenus.

Seda reklaamitakse metroode esistele asfaltplatsidele aerosoolvärvi ja žablooni abil värvitud reklaamide kaudu.

Küll aga sõidetakse nii palju kui masin võtab väljaspool Moskvat ja ka Moskva suurel ringteel on 130 km/h autode vahel slaalomi sõitmine üsna tavaline. Tipptundidel Moskvas aga liiklus lihtsalt seisab ning fooridest ja seal põlevatest tuledest ei tee keegi välja.

Moskvas sõidetakse nii kuidas saab, mitte nii, nagu peab. Sageli sõidavad kohalikud autoga hommikul tänavale, seisavad seal pool tunnikest, seejärel ajavad auto kõnniteele ning jalutavad lähimasse metroopeatusesse. Öösel aetakse auto maja ette tagasi. Harvad pole ka sellised olukorrad, kus ajal mil mees ummikus autot edasi ajab, käib naine teeäärses kaupluses perele süüa ostmas.

Autodest ei taheta loobuda

Ometi ei soovi kohalikud autosõidust loobuda. Põhjusel, et ka metrood on tipptundidel ülerahvastatud ja mõnes sõlmjaamas ei ole inimesel endal üldse võimalik valida kuhu minna. Ta liigub koos massidega, kes teda lihtsalt edasi kannavad.

Taksosid Moskvas sisuliselt ei ole. Päeval poleks neist niikuinii abi ja õhtuti on takso sisuliselt iga auto. Piisab vaid tee äärde astuda ja ilma kätt tõstmata peatub juba kaks autot. Hind tuleb kohe kokku leppida, mistõttu on kasulik omada mõnda kohalikku tuttavat, kes oskab soovitada mõistlikku hinda vastavalt sõidu pikkusele.

Näiteks Tverskajalt Ostankino juurde maksab sõit 300-500 rubla. Sõltuvalt, mis autoga on tegemist. Žiguli 2105-ga sõitnud usbekk oli rahul 300 rublaga, pisut uhkemat autot omanud kohalik alla 500 nõus ei olnud. Kuid isegi 500 rubla on meie mõistes üsna mõistlik hind, ca 12 eurot.

Üks on aga selge, autoga Moskvasse minnes tuleb auto kohe turvaliselt mõnda tasulisse parklasse ära panna ja sõita kohapeal ainult metrooga. Linnast lahkuda tasub hiljemalt kell kuus hommikul, kui inimesed pole hakanud veel tööle minema.

Suureks abiks on tahvelarvuti ja kohaliku SIM-kaardi omamine. Google Traffic näitab online`s üsna täpselt, kus on suuremad ummikud ning millist teed mööda tasub sõita.

Moskvas tasub aga kindlasti külastada Avto Retro muuseumit, kus nüüd asub muuhulgas ka Moskvitši tehase kollektsioon, lisaks ohtralt teisi nõukogude-aegseid masinaid.

Ülevaaated Avto Retro ja Polütehnitseskaja automuusemitest õige pea, seniks aga mõned pildid Venemaa liikluse kontrastidest.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena