Selleks viidi loomi kokku kassilõhnaga ning püüti jälile saada, millised geenid seostuvad rottidel suurenenud ärevusega. Sealt sõelus välja geen Lsamp, mis on väga sarnane nii rottidel, hiirtel kui ka inimestel, kirjutab Novaator.

Kui rotid on sotsiaalsed loomad ning nende käitumiskatsete puhul on võimalik tõmmata mõningaid paralleele ka inimesega, siis paraku ei ole senini edu saatnud katseid luua väljalülitatud geeniga transgeenseid rotte. Nii tuli leitud geeniga minna tagasi hiirte juurde, kelle elukorraldus ja sotsiaalsus on võrreldes rottidega sootuks teistsugune.

Hiired, kellel Lsamp geen oli välja lülitatud, olid täielik rahu ise.

“Nad meenutasid hipidest lillelapsi, kellel on kogu aeg hea olla,” rääkis Vasar. Puuri keskkonnas tekkiv stress ei suutnud neid hiiri endast välja, neil puudus agressiivsus ja ärevus oli oluliselt vähenenud. Isased hiired, kes muidu üritavad kiiresti omavahel kakeldes selgeks teha, kes on karjas peremees, ei hakanud omavahel võitlema ega üksteise vuntse ja soengut pügama.

Ujumiskatses, kus tavaline hiir hakkab enda elu nimel rabeledes kiiresti kaldale ujuma, paistsid need hiired silma sellega, et nad küll ujusid, aga neil oli enda päästmisega aega küll.