SUUR ÜLEVAADE: Apple'i-Samsungi kohtusõda – mis toimus ja miks see meid peaks huvitama?
Võibolla olete ka kuulnud erinevaid arvamusi, kuidas langetatud kohtuotsus tähendab surma innovatsioonile, hindade tõusu jne. Ühtlasi on laialt levinud arusaam, et nüüdsest võib ümarate nurkadega ristkülikut toota ainult Apple, selgitab Kahvel.ee.
Nagu kohtuotsuste puhul ikka, tehakse nendest tihti täiesti meelevaldseid järeldusi. Piisab ühest nimekast blogijast, kes eelistab löövat pealkirja asja sisulisele analüüsile ja ongi pool uudisteruumist täis sisutühje lööklauseid.
Järgnevalt püüame teieni tuua lühiülevaate sellest, mille üle siis õigupoolest vaidlus käis, mida kohus otsustas ning mida see võiks endaga kaasa tuua.
Apple'i nõuded
Selleks, et teha järeldusi kohtuotsuse tagajärgedest, on esmalt vaja aru saada, millised olid poolte nõuded.
Apple väitis, et Samsung on rikkunud Apple'ile kuuluvaid tarkvara- ja disainipatente ning sihilikult üritanud tarbijaid eksitada iPhone'iga äravahetamiseni sarnaste telefonide tootmisel.
Nimetatud õiguste rikkumisega tekitatud kahju suuruseks hindas Apple ca 2,5 miljardit dollarit, millest 500 miljonit moodustas Apple'il saamata jäänud tulu ning ülejäänu koosnes Samsungi teenitud kasumist.
Väidetavalt rikuti kolme Apple'i tarkvarapatenti.
Esiteks, tap to zoomi patent, mis hõlmab seda, kuidas seade oskab topeltnäpuvajutuse korral suurendada seda osa ekraanist, kuhu vajutus tehti. Teiseks, pinch to zoomi patent, mis hõlmab viisi, kuidas seade mõistab, kas kasutaja üritab ekraanil kuvatavat sisu liigutada või seda sisu hoopis kahe näpu abil suurendada. Kolmandaks, scrolling bounce-backi patent, mis hõlmab seda, kuidas veebilehte või dokumenti ääreni kerides see tagasi "põrkub".
Kohus leidis, et nimetatud tarkvarapatendid on kõik kehtivad ning suurem osa menetlusalustest Samsungi seadmetest rikub neid patente.
Väidetavalt rikutud disainipatente oli neli. Esimesed kaks käsitlesid iPhone'i ja iPhone 3G üldist väljanägemist (Home-nupu ja kõlari asukohta ja suurust, äärest-ääreni klaaspinda seadme esiküljel, ümaraid nurkasid ja äärist seadme esiosa ümber).
Kolmas disainipatent käsitleb koduekraanil olevate ikoonide asetsemist ruudustikus. Neljas ja ühtlasi viimane disainipatent käsitles sarnaseid omadusi nagu esimene ja teine patent ehk sisuliselt seadme väljanägemist, kuid mitte iPhone'i vaid iPadi puhul.
Loetletud disainipatentidest leidis kohus, et Samsung on rikkunud esimest kolme - ehk osad Samsungi seadmed (eelkõige Galaxy S) näevad välja väga sarnaned iPhone 3G ja 3GS-iga ning ikoonide asetus on mitmetel Samsungi seadmetel sarnane iPhone'iga.
Samas leidis kohus, et Samsungi Galaxy Tab 10.1 ei riku iPadi kaitseks väljaantud disainilitsentsi. Lihtsustatult öeldes: Samsungi telefonid on on sarnased iPhone'iga, kuid Samsungi tahvlid ei ole sarnased iPadiga.
Kolmas väide, millele Apple tugines, oli, et Samsungi osad seadmed (eelkõige Galaxy S) on "äravahetamiseni sarnased" iPhone 3GS-iga.
Äravahetamiseni sarnane tähendab siin kontekstis, et Samsung Galaxy S-i disainis kasutati elemente, mis olid omased iPhone'ile ja mis tekitasid tarbijale mulje, et tegemist on Apple'i toodanguga.
Selles osas leidis kohus sarnaselt disainipatentidega, et iPhone'iga sarnaseid tooteid on Samsungil kuhjaga. Samas ei leidnud kohus taaskord piisavalt sarnasusi Galaxy Tabi ja iPadi vahel.
Kõikide ülaltoodud rikkumiste eest otsustas kohus Apple'ile hüvitiseks määrata umbes miljard dollarit.
(Muide, me mõistame, et me ümardame siinkohal kümneid miljoneid dollareid - tegelik hüvitise suurus oli 1,049 miljardit dollarit -, kuid antud postituse eesmärki arvestades ei oma mõnikümmend miljonit dollarit sisulist tähtsust.)
Samsungi nõuded
Samsungi nõuded põhinesid viie patendi väidetaval rikkumisel Apple'i poolt. Nendest esimesed kaks seondusid 3G-andmeside patentidega. Tuleb välja, et Samsung omab 3G-andmesidega seotud patente, mida kasutavad sisuliselt kõik 3G-andmesidet omavad seadmed.
Apple'i vastuväide oli siinkohal, et kuna tegemist on standardiks kuulutatud tehnoloogiaga, siis peaks sellele litsentse väljastama ausatel, mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel, mida Samsung väidetavalt teinud ei ole.
Teine Apple'i kaitseargument hõlmas Intelit. Nimelt on Apple oma seadmetesse ostnud 3G-kiibistiku Intelilt, kes on juba maksnud Samsungile litsentsitasu, mistõttu oleks Apple’ilt teistkordse tasude nõudmine alusetu.
Ülejäänud kolm Samsungi patenti puudutasid tarkvaralisi lahendusi: kaameraga varustatud telefoniga e-kirja saatmist, kaamera ja galerii rakenduste omavahelist suhtlust ning viisi, kuidas muusika mängimist kontrollida väljaspool selleks mõeldud rakendust.
Kohus asus seisukohale, et Apple ei ole rikkunud ühtegi Samsungi viiest patendist.
Miks see otsus meid peaks huvitama?
Esmalt peab rõhutama, et tegu on esimese kohtuastme otsusega, mis kaevatakse tõenäoliselt edasi. Seega võib kõnealune otsus muutuda kas osaliselt või täielikult. Siiski olen lombitaguste juristide kommentaaridest aru saanud, et otsuse suuremahuline ümbervaatamine ei ole sealmail väga levinud praktika.
Mida kõnealune otsus siis Apple'ile tähendab? Esimese sammuna hakkab Apple ilmselt (tegelikult juba hakkas) taotlema patente rikkuvate toodete müügikeeldu.
Siinkohal on oluline märkida, et kohtumenetluses käsitletud Samsungi seadmed on kõik vanemad mudelid – Galaxy S (4G, Showcase), Galaxy S2 (AT&T, Skyrocket, T-Mobile, Epic 4G), Droid Charge ja Galaxy Prevail.
Seega Samsungi praegust müügiedu tagavad Galaxy S III ega Galaxy Note haamri alla minevate seadmete hulka ei kuulu (vähemalt selle kohtumenetluse raames).
Teiseks, kohtuvaidlus toimus USAs, mistõttu saame rääkida võimalikust müügikeelust üksnes USA territooriumil.
Lisaks nimetatud tagajärgedele omab kõnelaune kohtuotsus ka laiemat mõju Apple'i sõjaplaanidele. Näiteks lihtsustab otsus kindlasti müügikeelu taotlemist teiste riikide kohtutes, kuivõrd sarnast juhtumit on USAs juba arutatud. Jah, USA kohtu otsus ei ole teistele riikidele küll siduv, kuid kaalukas argument kahtlemata.
Ühtlasi annab kõnealune otsus Apple'ile võimaluse teiste Androidi-tootjate (nt HTC, LG ja Sony) peanahku jahtima hakata, kuivõrd enamus Androidi-tootjatest kasutavad oma seadmetes Apple’i tarkvarapatente rikkuvaid pinch to zoomi ja tap to zoomi funktsioone.
Müügikeelu taotlemises kohtumenetluseväliste telefonide suhtes võibki peituda otsuse kõige purustavam jõud.
Näiteks võib Apple teoreetiliselt pöörduda Saksamaal kohtusse ning taotleda müügikeelu rakendamist kõikide Samsungi ja HTC seadmete suhtes, mis kasutavad pinch to zoomi funktsionaalsust. Loomulikult eeldusel, et selline tehnoloogia on ka Saksamaal kaitstav ja kaitstud ning kohus peab müügikeelu rakendamata jätmisest tekkivat kahju oluliseks. Kuid kui see nii on, siis ei ole välistatud, et Samsung ja HTC ei saagi mingil perioodil enam oma tooteid Saksamaal müüa.
Mida otsus Samsungile tähendab? Eeldades, et kõrgema astme kohus otsust ümber ei vaata, on Samsungil esmalt hüvitiste tasumise kohustus.
Kuigi hüvitise suurust on kohtunikul võimalik veel muuta (väidetavalt suurendada kuni kolmekordseks), ei ole 1-3 miljardi dollari maksmine Samsungile kaugeltki surmav hoop. Samuti ei tohiks surmavaks osutuda vanade (kuigi veel müüdavate) seadmete võimalik müügikeeld USAs.
Küll aga on Samsungil vaja hakata tööd tegema oma praeguste seadmete ja seal kasutatavate elementide kallal, et vältida uusi kohtuvaidlusi nt Galaxy S III osas.
Hetkel on Apple'il suhteliselt lihtne pöörduda uue nõudega USA kohtusse väites, et Galaxy S III kasutab Apple'i patente, mille suhtes on just tehtud kohtuotsus, ning paluda kohtul kõnealuste seadmetele müügikeelu rakendamist.
Mida tähendab otsus meile kõigile? Kas sellel on tarbijale kahjulikke tagajärgi? Kahtlemata! Vähemalt esmapilgul.
Näiteks võib tõusta Samsungi seadmete hind selle arvelt, et Samsung peab litsentse rikkuvate toodete müügi korral tasuma Apple'ile litsentsitasu (väidetavalt kuni 30 dollatit seadmelt).
Alternatiivina, kui Samsung otsustab, et ta ei maksa Apple'ile, võivad Samsungi (ja ka teiste Androiditootjate) seadmetest paljud tuttavaks saanud funktsioonid kaduda.
Seega tundub asi päris hull, eks? Me ju kõik oleme harjunud nende funktsioonidega ja nüüd tuleb Apple ja sunnib meid selle eest Samsungile rohkem maksma või ähvaradab need meilt hoopis ära võtta...
Meie seda paraku nii ei näe. Nimelt on meie hinnangul innovatsioon ja disain ning nende kaitse väärtuslikum kui varastamise teel kunstlikult madalaks aetud hind.
On ju kommenteeritava kohtuotsuse kohaselt kõik need meile tuttavaks saanud funktsioonid otseselt kopeeritud ehk rahvakeeli varastatud ilma igasugust tasu maksmata.
Sisuliselt võiks samahästi väita, et piraatluse kadumine oleks ebaõiglane ja halb tarbijatele, kuivõrd kõik on nii harjunud filme varastama. Paraku ei vii kirjeldatud valikuline reaalsustaju meid ilmselgetel põhjustel mitte kuskile.
Lisaks on patentide kaitse oluline, sest vastupidisel juhul ei oleks ettevõtetel motivatsiooni innovaatiliste lahenduste väljatöötamiseks – need ju varastatakse lihtsalt ära. See omakorda tooks kaasa olukorra, kus kopeerijatel ei olegi enam midagi kopeerida, kuna innovatsiooni lihtsalt ei teki.
Siiski on ehk vara Samsungit labaseks vargaks nimetada. Nimelt käis viimasest tehnoloogia-taskuhäälingust TWiT läbi mõte, et võibolla oli Samsungi käitumine iPhone'i kopeerimisel vägagi teadlik ja kalkuleeritud strateegiline otsus.
iPhone debüteeris 2007. a ning selle edukaks osutumisel oli konkurentidel, kes ei olnud kulutanud viimaseid aastaid sarnase seadme arendamisele, kolm varianti: kas teha mitte midagi, hakata arendama oma originaalset seadet või kopeerida iPhone'i.
RIM ja Nokia valisid esimese tee ega teinud ilmselgelt mitte midagi, Microsoft alustas tööd Windows Phone'i kallal ning Samsung, LG ja paljud teised Androiditootjad otsustasid iPhone'i kopeerida.
Me kõik teame, mis RIMist ja Nokiast on saanud. Microsoft tuli küll välja täiesti unikaalse ja iPhone'i omast erineva operatsioonisüsteemiga, kuid seda 3aastase hilinemisega. Samsung ja teised Androiditootjad asusid iPhone'i kopeerima ja vähemalt Samsungil osutus see plaan väga edukaks.
Praegust turusituatsiooni vaadates tundub, et just kopeerimine oligi ainuõige valik. Samsung maksab halvemal juhul küll 3 miljardit dollarit ja peab natuke oma mainet pesema ning uute seadmete tarkvara muutma, kuid tal on tohutult suur ja küllaltki kasumlik nutitelefonide turuosa, mis on kümneid kordi suurem kui Microsoftil, RIMil ja Nokial kokku.
Lisaks on Samsung esialgse kopeerimise järel asunud arendama innovaatilisi ja iPhone'ist vägagi erinevaid seadmeid, mis peaksid Samsungile tagama edukuse ka tulevikus.
Ja nüüd selle kõige levinuma küsimuse juurde – kas Apple omab nüüdsest ainsana õigust toota ümarate nurkadega ristkülikut? Loomulikult mitte. Käesolev kohtuvaidlus ei käinud mitte ristküliku, vaid selle üle, milline see ristkülik välja näeb, kus asuvad ja millised näevad välja kõlar, nupud, ekraani ümbritsev ääris jne. Kaitstud on konreetne disain, mitte igasugune ümarate nurkadega ristkülik.
Muide, Apple ise tõi kohtumenetluse käigus välja erinevaid disaine (nt Lumia 800), mis eristuvad oluliselt iPhone'ist ning ei riku Apple'i disainipatente. Analoogia korras võime vaadelda automaailmas toimuvat, kus keegi ei anna sind kohtusse neljal rattal liikuva sõiduki tootmise eest, külla aga satud sa kohtupinki, kui toodad koopia nt Hummer H1-st.
Kokkuvõtlikult
võib öelda, et kõnealusel kohtuotsusel on neli peamist tagajärge:
* Samsung jääb natuke vähem jõukamaks ettevõtteks;
*Samsungi maine saab ilmselgelt mingil määral kahjustada, mis omakorda võib mõjutada tarbijate käitumist ja tõenäoliselt ka aktsiahinda;
* Samsung ja teised Androiditootjad peavad kas omandama litsentsid Apple'i patentidega kaitstud tehnoloogiate kasutamiseks, mis muudab ka seadmed kallimaks (kas siis tarbija või tootja jaoks) või eemaldama patente rikkuvad elemendid oma seadmetest;
* Juhul, kui Androiditootjad ei ole veel oma seadmetest litsentse rikkuvaid elemente eemaldada või Apple'ilt vastavaid litsentse hankinud, siis võib kohus Apple'i taotluse alusel keelata vähemalt ajutiselt kõnealuste seadmete müügi.
Ükski nimetatud tagajärgedest ei tohiks olla selline, mis tehnoloogiamaastikku tundmatuseni muudaks. Küll aga on muutused tuntavad nii tootjatele kui tarbijatele.
Meie panustame sellele, et Apple ja Samsung leiavad lähiajal kompromissi, misjärel hakkavad sarnaseid kompromisse sõlmima ka teised Androiditootjad.
Vastasel juhul jätkub kõikide sõda kõikide vastu, mis ei ole kokkuvõttes hea ei pooltele endile ega kindlasti mitte tarbijaile.
PS. Selles postituses ei peatutud sihilikult teemal, kas USA patendisüsteem üldse "töötab". Lähtusime kehtivast süsteemist, mille järgi elu täna ja praegu reaalselt USAs käib.
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!
