Põlisameerika spirituaalsed uskumused tüürivad noori meelemürkidest eemale
Värske uurimus näitab, et linnastunud noored Põhja-Ameerika indiaanlased, kes traditsioonilisi indiaani uskumusi ja vaimseid praktikaid au sees hoiavad, langevad väiksema tõenäosusega alkoholi ja muude uimastite lõksu.
Arizona osariikliku ülikooli ühiskonnateadlased esitlesid äsja ajakirjas The American Journal of Drug and Alcohol Abuse ilmunud uurimust pealkirjaga „Spirituaalsus ja religioon: vastastikku põimunud tegurid kaitsevad Ameerika indiaani linnanoori uimastite pruukimise eest“ USA sotsioloogialiidu ASA 107. aastakoosolekul, vahendab Medical Xpress.
„Meie uurimus on üks vähestest, milles analüüsitakse spirituaalsuse ja religiooni rolli põlisameerika juurtega linnanoorte elus, võttes arvesse ainulaadseid ajaloolisi ja kultuurilise lõiminguga seonduvaid tegureid, mis tänapäeva jätkusuutlikke Ameerika indiaani kogukondi ning nende keerukaid ususüsteeme ja praktikaid iseloomustavad,“ kommenteeris uurimuse juhtiv autor, Arizona osariikliku ülikooli ühiskonna- ja peredünaamika uuringute professor Stephen Kulis.
Varasemad uuringud on näidanud, et üldiselt on uimastite (nii alkoholi kui illegaalsete narkootikumide) pruukimine USA indiaaninoorsoo hulgas mitte-indiaanlastest noortega võrreldes valdavam. Samuti manustavad põlisameerika juurtega noorukid tõenäolisemalt uimasteid suuremates kogustes, alustavad nende pruukimist nooremas eas ja kannatavad rängemate pruukimisest johtuvate soovimatute tagajärgede all.
Autorite osutusel on oluline märkida, et reeglina ei erista Ameerika indiaanlased spirituaalsust teravalt muudest elualadest, mistõttu kujuneb see nende igapäevaelu keerukaks, muude tahkudega tihedalt seotud kultuuriliseks aspektiks.
Uurijad avastasid, et Ameerika indiaani usundite au sees pidamine seondus kõige tugevamini taunivate hoiakute, normide ja eeldustega uimastite suhtes. Uimasite kasutamise vallas seondusid spirituaalsuse ja religioossuse mõned pruukimise määrasid kahandavad aspektid liikmelisusega põlisameerika kirikus Native American Church ja kristlikest põhimõtetest kinnipidamisega.
Andmeid uurimuse tarbeks koguti 2009. aastal USA edelapiirkonna ühe suure linna viie põhikooli põlisameerika juurtega õpilastelt. 123 vastaja keskmine vanus oli 12,6 aastat.
Suurem osa uurimuses osalenuid väljendas tugevaid uimasti- ja alkoholivastaseid veendumusi; enamus (55 protsenti) vastanuist kinnitas, et võimaluse korral nad kindlasti ei pruugiks alkoholi, sigarette ega kanepit ning et nad kindlasti ei kiida heaks seda, kui nende eakaaslased noid aineid tarvitavad.
Samuti märkisid küsimustele vastanud noored, et nende vanemad (78 protsenti) ja vanavanemad (69 protsenti) saaksid väga vihaseks, kui nad pruugiksid alkoholi, kusjuures 51 protsenti olid väga kindlad, et keelduksid ainetest igasuguste pakkumiskatsete korral.
Märkimisväärne on ka, et rohkem kui pooled (53 protsenti) küsitletud koolinoortest olid viimase kuu jooksul uimastipakkumisi tagasi tõrjunud.
Üleüldine spirituaalne meelsus, mis ei seondunud konkreetselt põlisameeriklaste tavandite, uskumuste või kultuuriga, uimastipruukimise eest kaitsvaks teguriks ei osutunud.
