Kus maa kõige rohkem väriseb?
Kui tugevad võivad olla maavärinad Saksamaal või Norras? Kus on Euroopas kõige rohkem maavärinaid? Need küsimused ei sobi ainult kooli geograafiaviktoriini. Maavärinaohuga peavad arvestama kõik ehitisi projekteerivad insenerid.
Mõnes piirkonnas on maavärinad nii haruldased, et see võib tekitada petliku ja ohtliku turvatunde. Inimeste mälu on lühike ning seismoloogide mõõdetud andmed ulatuvad vaid sajandi taha, vahendab Novaator.
Saksamaal Potsdamis asuva Helmholzi geoloogiakeskuse uurijad panid kokku põhjaliku kataloogi Euroopa ja Vahemere maade maavärinate kohta.
Gottfried Grünthal ja Rutger Wahlström analüüsisid erialakirjandust, 80 riiklikku maavärinaregistrit, ja ajaloolisi andmeid. Grünthali kinnitusel suutsid nad koondada ning ühtlustada andmed ligi tuhandeaastase perioodi kohta aastatest 1000 kuni 2006.
Andmebaasis on üle 45 000 maavärina alalt, mis ulatub Assoori saartest Kaspia mereni ja Saharast Nordkapini.
