Ülevaade: 2000 aastat algoritme

George Dantzigi simpleksalgoritmi võib pidada maailmas kõige tähtsamaks omasuguseks, kuid algoritmide ajalugu ulatub ometi palju kaugemale minevikku. Matemaatilisi ülesandeid lahendada aitavate juhisekomplektide arengust annab ülevaate New Scientist.

• u 300 e.m.a. — Eukleidese algoritm
Eukleidese koostatud matemaatika käsiraamatust „Elemendid“ pärinev lahendusjuhend on kõigi algoritmide vanaisa. Eukleidese algoritm näitas, kuidas kahte arvu teades leida suurim arv, mis mõlemaga jagub. Seni pole lahenduse leidmiseks paremat meetodit välja pakutud.
• 820 — ruutalgoritm
Sõna „algoritm“ on tuletatud Pärsia matemaatiku Al-Khwarizimi nimest. Tänapäeva kogenud praktikud kasutavad seda ruutvõrrandite peastlahendamiseks. Kõigile ülejäänutele peaks vastav võrrand olema tuttav põhikooli matemaatikaprogrammist.
• 1936 — universaalne Turingi masin
Briti matemaatik Alan Turing võrdsustas algoritmid matemaatiliste protsessidega ja avastas ühe, millega oli võimalik matkida kõiki teisi. Nii sündis programmeeritava raali teoreetiline mudel.
• 1946 — Monte Carlo meetod
Kui probleem on sirgjooneliseks lahendamiseks lihtsalt liiga keeruline, tulevad appi õnnemängulised tõenäosused. John von Neumanni, Stanislaw Ulami ja Nicholas Metropolise konstrueeritud Monte Carlo algoritm õpetas meile, kuidas mängides võita.
• 1957 — Fortrani kompilaator
Programmeerimine oli ohtrat pusimist nõudev töömahukas ülesanne, kuni ettevõtte IBM töörühm John Backuse juhtimisel mõtles välja tasemel programmeerimiskeele Fortran. Selle tuumaks on kompilaator: algoritm, mis teisendab programmeerija juhendid masinkoodiks.
• 1962 — Quicksort
Õige sõna leidmine sõnastiku täpselt õigelt leheküljelt ei ole keeruline ülesanne; märksa keerulisem on esmalt seada kõik sõnad õigesse järjekorda. Briti matemaatik Tony Hoare töötas välja retsepti, mis on nüüdseks kujunenud elementaarseks töövahendiks kõikvõimalike andmebaaside haldamisel.
• 1965 — kiire Fourier’ teisendus
Suure osa digitehnoloogia toimimine sõltub sellest, kuidas ebaregulaarseid signaale puhasteks siinuslainelisteks komponentideks taandatakse. Tänapäeval kasutatakse selleks kõige tihemini James Cooley ja John Tukey loodud algoritmi.
• 1994 — Shori algoritm
Uurimisinstituudi Bell Labs töötaja Peter Shor leidis algoritmi, millega on võimalik täisarve kiiresti tegurdada — kuid see saab töötada ainult kvantarvutil. Kui kunagi peaks saama võimalikuks selle rakendamine suurtes mastaapides, nulliks see suurema osa nüüdisaegsetest veebiturbe-süsteemidest.
• 1998 — Pagerank
Röögatust andmelaost, mida internetiks nimetatakse, oleks vähe kasu, kui puuduksid vahendid selles otsingute teostamiseks. Stanfordi ülikooli uurijad Sergey Brin ja Larry Page mõtlesid välja, kuidas määrata igale veebilehele „järk“ (ingl rank). Google’i asutajad teenivad siiamaani nende leiutise pealt kopsakat raha.