Epilepsiahooge põhjustavad närvirakkudes tekkivad ülemäärased laengud. Kuigi see leiab aset vaid aju ühes osas, levib epileptiline närvitegevus peagi üle terve aju. Sõltuvalt sümptomitest võib eristada osalisi- ning ulatuslikke epilepsiahooge, vahendab ERR Teadus.

Esimeste ehk petit mal haigushoogude korral võib teadvus lühikeseks ajaks kaduda ning esineda tajuhäireid. Grand mal hood algavad teadvuse kadmisega, mille järgnevad ka krambid. Kuigi hoogude ennetamiseks loodud ravimid töötavad enamikel juhtudel edukalt, võivad nendega kaasneda ebasoovitavad kõrvalmõjud.

Viimastel aastatel on aga järjest enam otsitud abi aju elektrilisest süvastimulatsioonist. Meetodit rakendades on suudetud edukalt leevendada Parkinsoni tõve sümptomeid ning rasket depressiooni. Siiski peab seda võimaldavaid seadmeid toimimiseks pidevalt töös hoidma, mis võib põhjustada peavalusid.