Kuigi dementsuse väljakujunemisel mängivad olulist rolli ka geenid, kinnitab uus uurimus, et inimestel on endal võimalik vähendada tõenäosust, et mõistus ja mälu vanas eas alt vedama hakkavad, vahendab mees.eu.
Uurimuses analüüsiti kahe tuhande viiesaja 70ndates eluaastates inimese vaimseid võimeid kaheksa aasta jooksul. Enam kui pooltel vähenesid vanuse kasvades vaimsed võimed ning 16 protsendil oli uurimuse käigus võimalik jälgida olulist vaimset allakäiku.
30 protsendil osalenutest vaimsed võimed aga ei vähenenud ning mõnedel testitulemused isegi paranesid. Teadlased uurisid seejärel, millest leitud erinevus tuleneda võis.
Treening: Nad leidsid, et vähemalt korra nädalas füüsilist trenni tegevatel inimestel säilisid vaimsed võimed 30 protsenti suurema tõenäosusega kui inimestel, kes trenni ei teinud.
Haridus: Vähemalt keskharidusega inimestel säilisid vaimsed võimed kolm korda suurema tõenäosusega kui väiksema haridustasemega inimestel.
Suitsetamisest hoidumine: Leiti seos ka suitsetamise ja ajutegevuse vahel vanas eas. Mittesuitsetajad säilitasid oma mõistuse peaaegu kaks korda suurema tõenäosusega kui suitsetajad.
Suhtlemine: Mõistusele mõjub hästi ka pisut suhtlemist. Tulemused näitasid, et katsealused, kes tegid vabatahtlikku tööd, töötasid või elasid kellegagi koos, säilitasid oma vaimsed võimed 24 protsenti suurema tõenäosusega.
"Mõned neist teguritest, näiteks suitsetamine ja treening, on asjad, mida inimesed ise muuta saavad,“ ütles uurimuse autor Alexandra Fiocco California ülikoolist. „Vaimsete võimete säilimisega seotud faktorite avastamine võib olla väga kasulik, et ennetada dementsuse väljakujunemist.“
Uurimistulemused avaldati ajakirjas Neurology.
