„Viimase aastakümne jooksul on kiirteedevõrgu seisund pidevalt halvenenud,“ ütles Saksamaa autoklubi ADAC-i liiklusekspert Wolfgang Kugele The Locali vahendusel.
ADAC süüdistab selles keskvalitsuse investeeringute puudumist. Autoklubi väitel peaks valitsus igal aastal kiirteedevõrgu hooldamiseks välja käima rohkem kui praeguse viis miljardit eurot.
Kugele sõnul on raha piisavalt, et teedeparanduse eest maksta.
„Praegu toob ainuüksi veokite teemaks sisse umbes 4,5 miljardit eurot. Seda on veidi vähem kui kokku kiirteedesse investeeritakse,“ ütles Kugele.
Saksamaa autojuhid maksavad praegu aastas erinevateks maksudeks 53 miljardit eurot.
Saksamaal on umbes 12 845 kilomeetrit föderaalkiirteid ja 39 700 kilomeetrit föderaalteid, mis moodustavad ühe Euroopa tihedama teedevõrgu.
Autobahn'ide võrgustik on sakslastele uhkuse asi ning see on ka rahvusvaheliselt tuntud ühe vähesena maailmas, kus puudub kiirusepiirang, kuigi autojuhtidel ei soovitata sõita kiiremini kui 130 kilomeetrit tunnis.
Vaidlus selle üle, kas kiirusepiirang kehtestada või mitte, on kestnud aastakümneid. Need, kes väidavad, et päästetud inimelud ja vähenenud heitgaaside hulk oleks seda väärt, hakkavad vaikselt peale jääma nende vastu, kes naudivad oma BMW-dega kihutamist nii kiiresti, kui torust tuleb.
Autobahn'ide võrgustikul on ka tumedam pool. Nende suur toetaja oli Adolf Hitler ja suurem osa kiirteedest ehitati Kolmanda Reichi ajal. Esimese lõigu Kölni ja Bonni vahel avas aga 1932. aastal tollane Kölni linnapea ja hilisem Saksamaa Liitvabariigi esimene liidukantsler Konrad Adenauer.
Selle lõigu, mida tuntakse nime all A555, muutis surematuks Saksa ansambel Kraftwerk oma 1974. aasta looga „Autobahn“.
