Teatud pimedusevormide nagu võrkkesta pigmentse degeneratsiooni või vanusega seotud makulaarse degeneratsiooni korral põhjustab nägemise kaotuse valgustundlike rakkude – kolvikeste ja kepikeste – surm, vahendab ERR Teadus.

Ülejäänud silm jääb aga suuresti terveks, viimane on andnud võimaluse tehisvõrkkestade loomiseks, mis juhtmetega või juhtmevabalt valguse poolt kantava informatsiooni silma tagaosas paiknevatel närvidele edastavad. Lähenemisviis eeldab aga alati silma implantaadi siirdamist, ent nüüd on rühm teadlasi leidnud võimaluse puudujääk kõrvaldada.

Välja töötanud akrüülamiid-asobenseen-kvatenaarammooniumiks (AAQ) kutsutav keemiline ühend on valgustundlik. Samal ajal on see aldis siduma ennast närvirakkude valkudega, nii põhjustab see iga kord, kui mõnda ühendi molekuli valgusosake tabab ka närviraku aktiviseerumise.

Töörühm kontrollis selle toimimist geneetiliselt muundatud hiirtel, kes sündisid tehtud muutuste tõttu ilma kolvikeste ja kepikesteta. Esialgsed katsed näitavad, et AAQ silma süstimisel taastus 24 tunniks vähemalt mõningal määral hiirte nägemisvõime.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena