Aruanne näitab, et koliini manustamine määral, mis on suurem üldiselt raseduse ajal soovitatavast määrast, võib parandada lapse stressitaluvust. Taoline tulemus johtub epigeneetilistest muudatustest, mis toovad pikas perspektiivis kaasa kortisoolitaseme alanemise. Epigeenetilised muudatused mõjutavad geenide funktsioneerimist ka siis, kui geen ise ei muutu. Kortisoolitaseme alandamine on aga oluline, kuna kõrge kortisoolitase seondub terve hulga probleemidega vaimse tervise häiretest ainevahetuse ja südame-veresoonkonna haigusteni, vahendab Medical Xpress.

“Loodame, et meie uuringu andmed aitavad meedikuil soovitada rasedatele loote optimaalseks arenemiseks ja lapse stressiga seonduvate haiguste riski elupõlise kahandamise tagamiseks õigeid koliiniannuseid,” ütles uurimistöös osalenud teadur Marie A. Caudill New Yorgis Ithacas tegutseva Cornelli ülikooli toitumisteaduste ja genoomika osakonna juurest.

Dr. Caudill ja kolleegid viisid läbi 12 nädalat väldanud eksperimendi kolmandas trimestris rasedatega, kes toitusid kas vastavalt kontrollmenüüle, millega said päevas 480 mg koliini — s.t määral, mida peetakse soovituslikuks — või vastavalt ravimenüüle, mis andis päevas 930 mg koliini.

Uurijad mõõtsid kortisooli määra, seda reguleerivate geenide ekspressiooni taset ja DNA külge kinnitunud metüülrühmade hulka (s.t epigeneetilisi muutuseid) katsealuste vere-, nabanöörivere- ja platsentakoeproovides. Rohkem koliini saanud emadelt võetud proovides oli kortisoolitase väiksem.

“Sõltuvalt vastastikuse suhte olemusest võib inimese ema temas stressi tekitada või leevendada,” märkis The FASEB Journali peatoimetaja meditsiinidoktor Gerald Weissmann. “Aruanne näitab, et ema mõju tulevase lapse stressitaluvusele algab juba enne sündi. Koliini osatähtsust ei saa üle hinnata. Peame kindlasti põhjalikumalt uurima selle aine rolli inimese tervises ja arengus.”