Lõpuks lahenes haihammaste müsteerium
Saksa teadlased uurisid lähemalt haide hambaid ja tuvastasid, et vähemalt kahe liigi puhul on need tehtud puhtast fluoroapatiidist. See on hambapastade üks peamisi koostisosi, siit ka põhjus, miks haisid hambahädad kunagi ei vaeva.
Teadlastel olid vaatluse all mako- ja tiigerhaide hambad, seda seepärast, et need liigid töötlevad toitu söömise ajal erinevalt. Makohaid rebivad saagi küljest liha, tiigerhaid aga hammustavad oma terava varustusega kenasti tükke, vahendab ERR Teadus.
Haide hambaid uuriti nii tavalise kui ka elektroonilise skanneeriva mikroskoobiga - nii saadi jälile haihammaste peenematelegi detailidele.
Selgus, et peale äärmiselt tugeva kristallilise hambaemaili on haide dentiin tehtud siiski pehmematest valkudest. See osa oli inimese hammastele üsna sarnane. Varasemast oli juba ka teada, et haid võivad elu jooksul kasvatada mingil põhjusel kaotsi läinud hamba asemele mitmel korral uue.
Niisiis, pole neil kiskjail mingit põhjust karta, et nende teravad kihvad võiks neid kunagi alt vedada.
