Tuleviku toidud on väljaprinditavad

Tuhandet kuulajat mahutava saali kogus täis kokanduse tulevikku ja teaduse seoseid käsitlev sessioon. Oli ka põhjust, kuna sellel esinesid maailma tuntuimad innovaatilise gastronoomia apologeedid – molekulaarse gastronoomia isa, firma AgroParisTech rajaja Hervé This, Valge Maja ekspeakondiiter Bill Yosses ja Maastrichti Ülikooli teadlane Mark Post, kes on arendanud välja tehnoloogia liha kasvatamiseks katseklaasis.

"Teadus tähendab nähtuste olemuse otsimist. Molekulaarne gastronoomia on teadusharu, mitte kokandus," selgitas Hervé This oma seisukohta. Nõnda otsib molekulaarne gastronoomia, kuidas toit valmib nagu see valmib, teisalt aga seda, kuidas roog molekulhaaval kokku panna, nagu ehitatakse maja tellistest ja suurpaneelidest.

Roogade uut laadi kokkupanekut, mis on maailma tipprestoranides viimastel aastatel tippmoeks muutunud, demonstreeris Bill Yosses kujukalt ja sõna otseses ning kaudses mõttes värvikalt. Kuidas näiteks saab söödava vahu, ilma et oleks vaja kanamune ja lehmakoort.

Oxfordi ülikooli matemaatikaprofessor ning teaduse üldise mõistmise professor Marcus du Sautoy, kes on ülemaailmselt tuntud oma algarvude muusikat komponeeriva raamatu poolest, näitas ettekandega, et miski pole teaduse populariseerimisel võimatu. Isegi – ja eriti – ka matemaatika on mõistetav ja paeluv.

Veelgi enam – maailm on täis salajast matemaatikat. Salajaste matemaatikute hulka loeb du Sautoy nii muusik Olivier Messiaeni kui arhitekt Le Corbusier, nii kunstnik Salvador Dalí kui kirjanik Louis Borgese – aga ka koreograaf Rudolf Labani. Miks küll ometi? Lihtsal põhjusel – need kunstnikud on kõige ilmekamalt väljendanud matemaatika hinge. "Matemaatik loob mustreid," kuulutas du Sautoy, ja meenutas prantsuse matemaatiku Henri Poincaré sõnu – ei tohi teha kasutuid kombinatsioone.

Et ei tekiks kasutuid kombinatsioone linna ehitamisel, selle poole püüdlevad Trinity Kolledži teadusgaleriis augusti teise nädalani avatud näitus ja töötoad, mille motoks on "Häkkige linn, saavutage kontroll". Maailma esimeses galeriis, kus kohtuvad teadus ja kunst, tegeleb 70 teadlast, kunstnikku, inseneri ja disainerit urbanistliku keskkonna ümberkirjutamisega. Linn, mille transport, energia, vesi ja informatsioon on disainitud sajanditaguse elu tarbeks, vajab põhimõttelist muutust, on ettevõtmise idee.

Craig Venter kuulutas elu mõtte loengul oma uut ideed: "Kirjeldan DNAd kui tarkvara, ja kui me aktiveerime sünteetilise genoomi rakus, kirjeldan seda kui buutimist, alglaadimist, nõnda nagu te alglaadite oma arvutis tarkvara."

Tema sõnumi kohaselt tuleb kunagi aeg, mil viirusevastase vaktsiini retsepti saab saata koju e-mailiga ning selle vaktsiinimolekulideks kokku kirjutada nagu praegu prinditakse tekste paberile. James Watson tervitas Craigi kõnet käepigituse ja soojade sõnadega – tüli inimgenoomi üle on nüüdseks haihtunud.