Näriliste purihammaste analüüs viitab sellele, et nad olid kohastunud sööma taimtoitu avatud ja kuivas keskkonnas. Sellele viitasid kõrgekroonilised purihambad, mis on loodud kulutavate materjalide puremiseks, nagu näiteks hein ja oksad. Sellised hambad on iseloomulikud kõigile rohusööjatele, vahendab ERR Teadus.

Teadlaste sõnul kujunes nende närilistega samal ajal kõrgekrooniline purihammas veel mitmelgi liigil, kelle esivanematel seda polnud. Nii võib arvata, et selle tingis ökosüsteemi muutus. Kuna tänapäeval on seesugused purihambad just rohusööjatel loomadel, siis ongi teadlastel alust arvata, et nende kujunemiseks andis põhjust suurte rohumaade ilmumine.

Kõnealusest piirkonnast on teadlased kogunud sadade liikide kivistisi. Enamasti on tulnud neid välja korjata vulkaanilisest settest. Need kaks olid esimesed fossiilid, mis kuulusid närilistele.