Tavaliselt on selliste funktsionaalsete pinnakattematerjalide taga nanomõõtmeis molekulkate. Selle miinuseks on seni olnud aga materjlai võrdlemisi kerge kahjustumine, mille järel selle kasulikud omadused kaovad, vahendab ERR Teadus.

Hollandlaste tehnoloogia puhul kasutatakse nn võrsekesi, mille otsas on funktsionaalsete kemikaalide grupid. Kui kattekihi pealispind saab näiteks kriimustamise tõttu kahjustada, siis selle all oleva kihi “võrsekeste” otsas olevad kemikaalid moodustavad uue kattekihi.

Autode ja mobiiltelefonide kõrval võiks seesuguset kihist abi olla ka näiteks kontaktläätsede puhul, mis on kriimustustele väga tundlikud. Tõsi küll, teadlased möönavad, et kattekiht suudab ise paraneda üksnes siis, kui kriimustus on pinnapealne ning ei tungi läbi terve kaitsekorra.

Uue materjaiga tegelenud teadlasterühm loodab tuua oma leutise laiemasse kasutusse kuue kuni kaheksa aasta jooksul.