Spiraalgalaktikad on kohalikus universumis äärmiselt laialt levinud. Nimetatud galaktika tüüp moodustab kõikidest massiivsematest galaktikatest rohkem kui 75%, vahendab ERR Teadus.

Ent suurematel punanihetel langeb nende hulk märgatavalt. Viimasele leidub kaks seletust: kosmilised vahemaad teevad üksikute harude eristamise võimatuks või ei olnud varjases universumis tingimused nende moodustumiseks sobivad.

Teooria kohaselt oli see veel liialt kaootiline: gaasipilvede ja tähtede suhteline liikumiskiirus üksteise suhtes oli liiga erinev. Gravitatsioonil oleks tänapäeval tuntud suhteliselt õhukeste galaktikaketaste ketramiseks kulunud tunduvalt rohkem aega.

Ent ajakirjas Nature ilmunud töös teatab David Law koos kolleegidega, et on objekti BX442 näol avastanud 10,7 miljardi valgusaasta kaugusel asuva spiraalgalaktika. Siiski moodustus leid tõenäoliselt vaid juhuste kokkulangemise tõttu. Tegu oli ainsa spiraalgalaktikaga näidises käsitletud 306st ligikaudu samal kaugusel asuvast galaktikast.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena