Mis piirab meil ja mujal ahmi levikut?
Ahmid ehk kaljukassid elavad põhjapoolkera karmis kliimas. Eestis kohatakse neid loomi harva, meile lähimad ahmi asualad on Norra, Soome ja Rootsi põhjaosas. Kui saakloomi on piisavalt, kogub ahm toitu varuks ning hoiab tagavarasid lumehanges.
Soojenev kliima seab ohtu looma harjumused ja toidulaua, näitasid USA, Rootsi ja Norra teadlased. Uurimuse autori USA looduskaitseseltsi zooloogi Robert Inmani sõnul ei pea inimesed putukaid ja baktereid tavaliselt metsloomade toidukonkurentideks, vahendab Novaator.
Raipeid armastava ahmi jaoks on pisiolendid tõsised võistlejad – putukad söövad nende toiduvarusid ning mikroobid kiirendavad liha roiskumist.
Inman vaatas läbi suure hulga kirjandust ja pani tähele, et emased ahmid imetavad poegi veebruarist aprillini - kõige toiduvaesemal ajal. Neile on varutud toit eluks hädavajalik, ilma selleta võivad varased pesakonnad hukkuda.
Lumme kraabitud looduslikud külmkambrid kaitsevad liha teiste raipesööjate, putukate ja bakterite eest. Selline kelder vähendab imetavate emasloomade energiakulu ja lubab neil olla pidevalt poegade ligiduses.
