Pluutol avastati juba viies kaaslane
Mõne aasta pärast möödub Pluuto kuudesüsteemi lähedalt NASA New Horizonsi sond. Selle kiirus ulatub süsteemist möödumisel 48 000 km/h, mistõttu võib isegi kokkupõrge väikeste tolmuteradega, rääkimata suurematest objektidest, sellele saatuslikuks saada, vahendavad ERR teadusuudised.
Seega on Hubble'i kosmoseteleskoop kääbusplaneedi ümbrust tavalisest tihedamini jälginud. Vähemalt seni ei ole see leidnud märke, et süsteemis leiduvad laiaulatuslikud tolmuvööndid, mis sunniksid plaanitud missiooni kulgu muutma. Küll on see aga värsket leidu arvestades avastanud kaks uut Pluuto kaaslast.
P5 on ligikaudu kaks korda tuhmim kui P4, mis leiti 2011. aastal. Pluuto endaga võrreldes on kääbusplaneet selle kaaslasest tuhat korda eredam. See võimaldab oletada, et P5 läbimõõt on 10-25 kilomeetrit.
Kääbusplaneedi kuude rohkust selgitaks teooria, mille kohaselt tabas seda miljardeid aastaid tagasi midagi massiivset. Madalamale orbiidile paiskunud räbust moodustus Charon. Kõrgemale orbiidile sattunud materjalist ja Charoni ülejääkidest Nix, Hydra, P4 ja P5.
Kõik väiksemad kuud näivadki olevat tihedalt seotud just Charoniga. Nende orbiidid järgivad sellega teatavaid resonantse. Nii on Nixi tiirlemisperiood Charoni omast pea täpselt neli korda pikem, Hydral viis korda, P4-l kuus ja värskelt avastatud P5-l umbes kolm korda pikem.
Pluuto ümber võib tiirelda veelgi rohkem kaaslasi. Avastatud resonantsi seos annab astronoomidele täpseid juhiseid, kust neid otsida. Siiski muudab kääbusplaneedi enda heledus selle raskeks.
Seega saavad hiljuti avastatud kuud ametlikud nimed alles pärast New Horizonsi möödalendu. Kaaslastele nimede panemisel juhindutakse allilma jumala Plutoga seotud legendidest. Kaaslaste arv määrab, millisest legendist konkreetsel juhul juhindutakse.
Leia rohkem põnevaid lugusid ERR teadusuudistest.
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!
