Miks vahistatakse Venemaal nii palju ettevõtjaid?
Taolised andmed pärinevad Venemaa uuelt äriõigusvolinikult Boris Titovilt, kelle sõnul on raske leida teist ühiskonnarühma, mille liikmeid samavõrd laiaulatuslikult taga kiusataks. Olukorra tagamaadest kirjutab BBC.
Venemaa ärimehed on juba aastaid kurtnud, et kommertskonkurente on olnud lihtne süüdi lavastada — piisab altkäemaksust korrumpeerunud politseiametnikule, kes sokutab vajalikku kohta asitõendid ja korraldab vahistamise. Alles nüüd on neid väiteid hakatud tõsiselt võtma.
Üha rohkem jõukaid ettevõtjaid on viimastel kuudel tänavameeleavaldustega liitunud või isegi neid korraldanud; üks nende peamistest nõudmistest on, et viidaks läbi kohtureform.
Võib-olla mõjutasid need meeleavaldused otsust, millega president Putin möödunud kuul äriõigusvoliniku (vn бизнес-омбудсмен) ametikoha tekitas, kuid tõenäolisemalt veenis teda hoopis asjaolu, et riigist lahkus mullu rekordilise 84 miljardi dollari jagu kapitali.
Venemaa kodanikud investeerivad välisriikidesse, kuna ei saa oma äride julgeolekus kodumaal kindlad olla.
Kogu probleemi tuumaks on Venemaa kriminaalõigussüsteemi eripärad. Statistika näitab, et inimesel, kellele on Venemaal kord juba kuriteosüüdistus esitatud, on väga vähe šansse oma süütust tõestada.
Vähem kui üks protsent kõigist kohtu ette jõudvatest kriminaalasjadest pälvib mittesüüdimõistva või õigeksmõistva otsuse — see arv pärineb peaminister Dmitri Medvedevilt.
Kriitikud väidavad, et isegi kui Venemaa kohtud ei toimi süü presumptsiooni põhimõttel teoorias, teevad nad seda praktikas. Prokuratuur usaldab politseinike väiteid ja kohtunikud usaldavad prokuratuuri väiteid, olgu tegelikud süütõendid kuitahes ebaveenvad.
"Kui inimene satub kahtlusalusena politsei arestikambrisse, jõuab ta varem või hiljem kohtu ette ning kohus mõistab ta süüdi. See on garanteeritud," kinnitab endine politseiametnik Marat Khisamutdinov.
Seega pole üllatav, et mitteametlikult tunnistavad paljud moskvalased varmalt politseinikele altkäemaksu maksmist vahistamise korral — isegi kui nad pole milleski süüdi.
"Kõige parem on lahendada asi võimalikult kiiresti kohapeal, politseijaoskonnas," märgib Khisamutdinov. "Maksta polegi tegelikult vaja kellelegi peale kõige madalama astme politseinike, kes kahtlusaluse kinni peavad. Ülejäänud masinavärk töötab automaatselt."
Üks kohtunik, kes on valmis avalikult Venemaa kohtute puudujääke arutama, on Sergei Zlobin, kes nelja kuu eest loobus Volgogradi piirkonnakohtu juhatuse liikme staatusest. Tema kirjeldus nüüdisaegse Vene kohtuniku tegevusest on rabav.
"Sageli on tõendid äärmiselt lünklikud," selgitab Zlobin. "Juurdlusorganid teevad ränki vigu, kuid süsteem on üles ehitatud selliselt, et isegi vigu kasutatakse tõenditena süüaluse vastu ning süüdimõistev otsus tuleb langetada niikuinii — muidu tuleb kohtunikul probleeme."
Föderaalne julgeolekuteenistus, prokurörid ja kohtu eesistuja avaldavad kohtunikele igakülgselt survet, et nood süüaluseid õigeks ei mõistaks, väidab ta.
Surve avaldamise vahendite arsenali osaks olevat ka väljapressimised. Tulemus? Palju süütuid inimesi satub vanglasse.
Pärast ametist tagasiastumist on ähvardusi ja solvavaid sõnumeid saadetud nii Zlobinile endale kui tema pereliikmeile. Ta teab, et avalikult on riskantne suud lahti teha, kuid südametunnistus ei anna talle rahu.
Äriringkonnad seiravad Boris Titovi edasisi samme teravdatud tähelepanuga.
Titov on teatanud, et majanduskuritegude eest kinni istuvatele vangidele võidakse tulevikus anda amnestia, kui tegemist on nende esimese seaduserikkumisega. Selline otsus võib puudutada rohke kui 100 000 inimest.
Kõige kuulsama kinnipeetava ärimehe, kunagi Venemaa rikkaima inimese Mihhail Hodorkovski (ega tema äripartneri Platon Lebedevi) jaoks ei muudaks massamnestia aga midagi, kuna mõlemat on kohtulikult karistatud korduvalt.
Pildil: Ärimees Alexei Kozlov on kaks korda vangi sattunud – oma sõnul süüdlaseks lavastatuna.
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!
