Airbus: Sotsiaalvõrgustikud ei asenda lennuliinide võrgustikku
Lõuna-Inglismaal Farnborough’s peetava rahvusvahelise lennundusnäituse eel avalikustab Airbus kaks aastat väldanud ülemaailmse uuringu tulemused. Uuring, milles osales üle 1,75 miljoni inimese, näitab, et reisijate arvates peaks tuleviku lennundus olema senisest säästvam, pingevabam ja vaatamata sotsiaalmeediale ka meie suhtlemisharjumusi murranguliselt muutev.
Uuringust selgub, et küsitletuist:
• 63% väidab, et 2050. aastal lennatakse rohkem kui praegu;
• 60% ei arva, et sotsiaalmeedia asendab vajaduse kohtuda inimestega näost näkku;
• 96% usub, et lennukid peavad olema säästvamad ja keskkonnahoidlikumad;
• ligi 40% tunneb, et lennukiga reisimine (uksest ukseni reisimine) tekitab järjest rohkem stressi.
„Lennuliinide võrk on tegelik ülemaailmne võrk,“ kinnitab Airbusi tehnikaosakonna tegevjuhi asetäitja Charles Champion. „Uuringu tulemused näitavad, et miski pole parem kui näost näkku suhtlemine.“ Maailma maid ja linnu ühendab täna Championi sõnul lennuliinide võrgustik, mis ühendab endas 57 miljonit töökohta ja annab 35% kogu maailma kaubandusest.
„Alates uuringu „The Future by Airbus“ (Airbusi tulevikunägemus) algusest oleme pidanud tervelt 192 riigis inimestega dialoogi lennuliikluse tuleviku üle, selle tulemusel on valminud murranguline Airbusi reisilennuki ja selle salongi ehituse kontseptsioon, mis võtab arvesse reisijatele meelepäraseid trende ja keskkonnakaalutlusi,“ sõnab Charles Champion. „On selge, et inimesed on tõepoolest vaimustuses säästva lennunduse tulevikust, ja me tahame, et nad osaleksid selle tuleviku kujundamisel.“
• 86% inimestest peab põhiküsimuseks kütusekulu vähendamist lennunduses, 85% aga süsinikdioksiidiheite vähendamist;
• 66% küsitletuist tahab, et lennukid tekitaksid vähem müra, 65% soovib, et lennukite lammutamisel saaks kõik materjalid taaskasutusse võtta.
Champion märgib aga, et mida rohkem inimesi lendab ja mida sagedamini nad seda teevad, seda suuremad on nende ootused uksest ukseni reisikogemuse suhtes. Airbusi uuring selgitab välja ka kaebuste eeldatava edetabeli: järjekorrad passikontrollis; aeglane lennule registreerimine ja pagasi kättesaamine; õhkutõusmise võimaluse ootamine lennurajal; maandumisvõimaluse ootamine lennujaama ümbruses tiirutades.
„Näiteks Londonis lennujaamades oleme täheldanud muret järjekordade pärast, mõistagi ei ole inimesed nende üle õnnelikud,“ lisab Champion. „Tegelikult on piiratud läbilaskevõime aga märk sellest, mis meid ees ootab, kui lennunduses ei suudeta teha viivituste vähendamise eesmärgil koostööd – tänased järjekorrad on alles algus, sest lennunduse maht peaks järgmise 15 aastaga kahekordistuma.“
Üle 90 protsendi kahe miljardi euro suurusest summast, mis Airbus kulutab teadus- ja arendustegevusele, on suunatud Airbusi toodetavate lennukite keskkonnamõju vähendamisele. Lennukite uusimasse põlvkonda kuuluvad ettevõtte lipulaev, maailma suurim ja ühtlasi vaikseim tsiviillennuk A380, tooteperekonna A320 kütusesäästlikumate mootorite edasiarendus A320neo ja mudel A350 XWB, mis kulutab eelkäijaga võrreldes 25 protsenti vähem kütust, kuid võimaldab sellele vaatamata reisijatele rohkem ruumi.
