Inimesed on ahvidega arvatust sarnasemad
Brasiilia Rio de Janeiro Riikliku Ülikooli neuroteadlase Suzana Herculano-Houzel'i analüüs annab mõista, et inimese aju ei pruugi vähemalt närvirakkude arvu ja aju suhtelise suuruse poolest teistest primaatidest eriliselt erineda. Samuti selgub, et primaatide aju neuronite ruumikasutus on teistest organismidest tunduvalt efektiivsem.
Homo Sapiens'il ei olnud näiliselt teiste liikide ees toiduahela tippu tõusmiseks mitte mingisuguseid eeliseid - ainus märkimisväärne vahe peitub aju suuruses. Võrreldes inimese aju ühe selle lähima sugulase, hariliku šimpansi, omaga, on see viimasest pea kolm korda suurem, vahedab ERR Teadus.
Vahe on veelgi tuntavam, kui võrrelda aju ja keha suhtelisest suurust. Inimese aju on oodatust seitse korda suurem. Juhtiva teooria kohaselt tingis hüppelise kasvu vajadus hoida suhteid rohkemate karjaliikmetega, nii pakkus suurem sotsiaalvõrgustik näiteks kiskjate eest paremat kaitset.
Ajumahu suurenemisega kaasnes ajapikku ka kognitiivsete võimete üleüldine kasv, mis viis näiteks tuletegemise oskuseni. Siiski ei mängi ajumahu suurus intelligentsuses ainsat rolli, on äärmiselt vähe tõenäoline, et šimpansite kognitiivne võimekus kasvaks nende ajumahtu kolm korda suurendades hüppeliselt.
Erinevuste selgitamine on hõlmanud mitmeid erinevaid aspekte nagu ajus leiduvate neuronite ja tugirakkude hulga suhet. Samuti selgub, et šimpansi aju suurendamise tagajärjel saadav aju ei järgiks täpselt inimese aju mõõtkava.
