Staadionisuurused millimallikad? Briti teadlase kirjeldused võõrplaneetlastest teevad Hollywoodi omadele ära!
Briti teadlase pakutud pentsikud elukad kujutavad tema sõnul endast head näidet elust sellisel kujul, mida me ei tunne, vahendab The Independent.
Kujuteldavad tulnukloomad võiksid evolutsiooni tõukel olla tekkinud ja arenenud mõne sellise maailma tingimustes nagu Saturni kuu Titan.
Dr Aderin-Pockock oletab, et taolised võõreluvormid võiksid hõljuda läbi metaanipilvede ja ahmida endasse keemilisi toitaineid. Samuti võiksid elukad teadlase osutusel "toituda" ka ainuüksi valguskiirgusest, mida absorbeeriksid naha kaudu.
Tulnuk-millimallikad, kellel dr Aderin-Pockocki osutusel võiksid olla jalgpalliväljaku mõõtmed ja oranž kõhualune, võinuks tekkida ränist, mitte süsinikuühenditest, mis on aluseks meile tuttavale maisele elule.
Oranž kõhualune võiks toimida peitevärvusena, mis aitaks varjuda oletatavate kiskjate eest.
Võõreluvorme hoiaksid hõljumas keha külge kinnituvad sibulakujulised hõljukpaunad. Kõrgemale tõusmiseks võtaks elukas gaasi sisse, madalamale laskudes laseks seda välja.
Teadlane oletab, et omavahel suhelda võiksid imeelukad valgussignaalide abil.
Ühes telekanali Eden teaduskuu erisaadetest hüpoteetilisi tulnukaid kirjeldanud dr Aderin-Pocock nendib, et suurem osa inspiratsioonist nende kujutamisel on talle andnud Maa ookeanisügavustest leitud pentsikud eluvormid.
Ta ütles: "Meie kujutlusvõimet piirab loomulikult see, mida me enda ümber näeme. Tavaliselt eeldatakse, et elu vajab olemasoluks vett ja peab olema süsinikupõhine.
Mõned uurijad teevad aga põnevaid avastusi, mängides ideedega nagu ränipõhised eluvormid, mis võiksid areneda teistel planeetidel ja keskkondades, mis on meie omast väga erinevad.
Minu nägemus võõreluvormidest on ebainimlik ja ränipõhine, nähes välja pigem meriristi ehk millimallika kui väikeste roheliste mehikeste moodi.
Räni paikneb elementide perioodilisustabelis kohe süsiniku all. Ainetel on mitmeid keemilisi sarnasusi ning räni leidub universumis ohtralt.
Niisiis võime ette kujutada DNAga sarnast juhendikandjat, mis rajaneks aga ränil, mitte süsinikul.
Võib-olla ei pea elu aga midagi DNA-laadset isegi kaudselt meenutama."
Kaugete tähtede ümber tiirlevate uute planeetide hiljutine avastamine ajendab dr Aderin-Pococki oletama, et ainuüksi meie galaktikas võib eksisteerida kuni neli arukate võõreluvormide tsivilisatsiooni.
Kuna need asuvad aga äärmiselt kaugel, ei usu ta, et me kunagi mõnega neist kohtuda võiksime.
"Kosmoseaparaat Voyager 1, mis kannab salvestisi tervitustega Maa mitmes eri keeles, on alates 1970ndatest aastatest läbi Päikesesüsteemi lennanud ja alles nüüdseks avakosmosesse jõudnud," märkis ta. "Meie lähima naabri Kentauri Proksimani jõudmiseks kuluks sel 76 000 aastat."
Teadlase ettekujutatud maavälised elukad ei oleks suutelised Maal valitsevates tingimustes ellu jääma; meie niiske ja hapnikuküllane atmosfäär oleks neile surmav.
(Pildil siiski illustreerival eesmärgil tavalised maised millimallikad.)
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!
