Osa monumendi kividest on pärit Inglismaa lõunaosast, teised jälle Walesi läänealadelt. Kokku tassituna sümboliseerivad need teadlaste hinnangul varaste briti põlluharijate eri kogukondi, vahendab ERR Teadus.

Stonehenge Riverside projektina tuntud uurimisprogrammi käigus analüüsisid viie ülikooli teadlased läbi nii monumenti puudutavad kui seda ümbritsevalt maastikult kogutud materjalid. Samuti vaadeldi põhjalikumalt Stonehenge'i kiviringi ehitamisajal (3000-2500 aastat enne meie ajaarvamist) valitsenud sotsiaalseid ja majanduslikke tingimusi.

Selgus, et monumendi ehitamise ajal hakkas üle Britannia levima ühesugune kultuur, mis puudutas nii majade ehitusstiili, keraamikat kui muud materiaalset pärandit. See oli sootuks erinev varem valitsenud regionaalsetest kultuuridest. Monumendi püstitamine nõudis teadlaste sõnul kahtlemata hästi korraldatud koostööd. Hiiglaslike kivilahmakate kaugelt kohale toomiseks ja siis püstitamiseks läks vaja tuhandete meeste jõudu. Nii võib juba seda protsessi ennast nimetada suureks ühinemiseks.

Teadlaste hinnangul ehitati Stonehenge'i monument tõenäoliselt kohta, millel juba oli märkimisväärne tähtsus.