"Linnugripi" pandeemiaks võib piisata viiest mutatsioonist
Reedel ilmus viimaks ajakirjas Science hollandi viroloogi Ron Fouchier'i töörühma kauaoodatud uurimus, mille kohaselt võis nn linnugripi viirus H5N1 suuta õhu kaudu tuhkrult-tuhkrule levida kõigest viie mutatsiooni järel, lisades kindlust juba mai alguses ilmunud Yoshihiro Kawaoka töörühma uurimuse järeldustele.
Linnugripi viirus H5N1 on inimestele äärmiselt surmav. Juuni alguseks oli Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel registreeritud 606 nakatumisjuhust lõppenud surmaga 357, kirjutab ERR Teadus.
Kuigi arvatakse, et tegelikult on suremusprotsent väiksem, kuna kõiki, tõenäolisemalt kergemaid nakatumisjuhte ei registreerita, pole see kindel. Pea kõikidel vastava diagnoosiga haiglasse sattunud patsientidel on haigusekulg olnud äärmiselt äge. Seni on kõikidel juhtudel viirus levinud linnult inimesele, mitte inimeselt-inimesele, mis algataks tõenäoliselt pandeemia.
Eelmise aasta detsembris teatasid Kawaoka ja Fouchier teineteisest sõltumatult, et viirus võib vastava võimekuse omandamisest olla vaid mõne mutatsiooni kaugusel. Wisconsin-Madison'i ülikoolis resideeriva Kawaoka töörühm ristas selleks H5N1 viiruse 2009. aastal väikese pandeemia tekitanud H1N1 gripiviirusega.
Imetajalt-imetajale levimiseks vajaliku HA-proteiini variandi tootmiseks oli vajalik kaks mutatsiooni ning elujõulise viirusetüve loomiseks veel kaks. Fouchier Rotterdami Erasmuse Meditsiinikeskusest valis teise, veidi loomulikuma tee.
Esmalt kutsus ta koos kolleegidega viiruse geenipagasis esile kolm mutatsiooni, mis oleks pidanud selle levikut imetajalt-imetajale hõlbustama.
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!
