Marie Curie päevik on veel praegugi radioaktiivne
Prantsusmaa rahvusraamatukogu töötajad olid harjunud haruldasi teoseid ja dokumente vastu võtma, aga see siin oli midagi erakorralist.
Koltunud raamatud ja kladed, mis 1990ndate aastate keskpaigas neile üle anti, olid kuulunud Marie Curiele – Prantsusmaa kõige kuulsamale teadlasele ja esimesele inimesele, kellele anti Nobeli preemia kaks korda.
Marie Curie surmast oli möödunud 75 aastat, kuid tema kohalolekut oli ikka veel tunda. Geigeri loenduri pealetükkiv tiksumine andis tunnistust sellest, et paberid olid ka nüüd radioaktiivsed.
Paljude aastate jooksul pärast eelnimetatud üleandmist tuli teadlastel, kes soovisid Marie Curie märkmetega tutvuda, allkirjastada avaldus, milles oli öeldud, et nad teevad seda omal vastutusel.
Marie Curie ise jätkas oma tööd hoolimata raadiumi ja teiste radioaktiivsete ainete ilmsest kahjulikkusest, sest ta ei suutnud elada teadust tegemata.
Oma muude saavutuste hulgas päästis Curie paljude sõdurite elu. Õudusega vaatas Marie Curie Esimese maailmasõja rinnetelt tagasipöörduvaid käte ja jalgadeta või ebaõnnestunud operatsioonide tagajärjel moonutatud väljanägemisega prantsuse sõdureid.
Curie järeldas, et paljusid neist operatsioonidest ja samuti paljusid nendega seotud surmasid oleks saanud rindel ära hoida, kui välihospidalid oleksid omanud uut röntgentehnikat. Ta otsustas asja parandada ning selle tulemusel loodi mobiilsed röntgenlaboratooriumid, mida kutsuti Les Petites Curies – väikesed Curied.
Ülevaade Marie Curie elust ja teadussaavutustest ilmus neljal leheküljel ajakirja Imeline Ajalugu 2012. aasta maikuu numbris.
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!